Avastus Arktikast: Franklini süsimusta lõpuga ekspeditsiooni teine laev HMS Terror on leitud
Sir John Franklini juhitud ekspeditsioon sõitis Inglismaalt välja aastal 1845 eesmärgiga kanda kaardile viimased tundmatud piirkonnad Loodeväila ümbruses, ühtlasi oli plaan väil ka esimestena läbida. Loodeväil on veetee, mis ühendab Atlandi ookeani Vaikse ookeaniga põhja poolt.
Ent paraku sai ekspeditsioon kuulsaks hoopis tänu oma õudsele lõpule. Kõik avastusretke liikmed - kokku 129 meest - jäid lootusetult kadunuks. On teada, et jäässe kinni jäänud laevad hüljati meeskonnaliikmete poolt aastal 1848, kui Franklin ise oli juba surnud. Senimaani on arvatud, et ellujäänud üritasid karmist Arktikast jalgsi tagasi lõunasse kõndida, et tsiviliseeritud paigusse jõuda ning hukkusid teekonnal. Ekspeditsiooni otsiti 11 aasta vältel, ent tulemusteta.
Aastal 2014 avastati üks laevadest, HMS Erebus Wilmoti ja Cramptoni lahe põhjast.
Nüüd teatatakse, et selle kuu alguses leidsid Arktika uurimise sihtasutuse teadlased üles ka teise laeva HMS Terrori, mis puhkas Kuningas Williami saare edelakalda ääres. Vrakk asub 96 kilomeetri kaugusel paigast, mida ajaloolased seni selle kinnijäätumise ja uppumise kohaks on pidanud.
Terror ei olnud ekspeditsiooni lipulaev, sest Franklin ise seilas Erebusel. Terrori kapteniks oli Francis Crozier, keda kaaluti ka kogu ekspeditsiooni üldjuhiks, ent iiri päritolu tõttu ta seda posti endale siiski ei saanud. Tõsi, Crozierist sai retke liider pärast seda, kui Franklin suri.
HMS Terror leiti 24 meetri sügavuselt. Ehkki laeva kolm masti olid murdunud, on vrakk väga heas seisukorras, teatab Guardian. Peaaegu kõik luugid on hoolikalt suletud, laeva varustus kokku pakitud ja riiulid tühjaks tehtud. See selgus, kui väike allveerobot ujus läbi meeskonna söögiruumi ja paari kajuti. Isegi kapteni kajuti aknaklaasid on siiamaani terved.
Laeva avastamine sellises seisus ja asukohas muudab pisut Franklini ekspeditsiooni traagilist lugu. Uurija Jim Balsillie ütles, et nüüd on peaaegu kindel, et HMS Terror hüljati sel hetkel elusolevate meeskonnaliikmete poolt, kes läksid teisele laevale, HMS Erebusele üle ning ekspeditsioon jätkas ühe alusega. Sõideti lõunasse, kus jäi jäässe kinni ka HMS Erebus, misjärel üritasid ellujäänud jalgsi lõunasse kõndida.
HMS Terrori kapten Francis Crozier jättis Kuningas Williami saarele ühte kivikuhilasse maha kirja, mis pärineb 25. aprillist 1848 ning mis leiti aastal 1859. Selles öeldakse, et jäässe kinnijäänud laevad hüljati kolm päeva varem ning et ekspeditsiooni algusest saadik on hukkunud üheksa ohvitseri ja 15 meremeest. Kiri lisab, et järgmisel päeval on plaanis alustada jalgsirännakut Backi jõe suunas - see suubub tänapäeva Kanada maismaaosa põhjaosas asuvas Nunavuti piirkonnas merre.
Paraku ei pääsenud ükski 129 ekspeditsiooniga kaasaläinud mehest eluga. Kohalike inuitide mälestuste ja legendide järgi surid briti meremehed skorbuuti, nälga ning jõudsid enne lõppu mitmel puhul ka inimesesöömiseni.
Üks väidetavaid põhjusi, mis meremeeste surmas olulist rolli mängis, oli ka viimasele hetkele jäetud konservidevaru soetamine, tänu millele oli laevade proviandiks rohkelt hooletult pakendatud konserve, millest imendus toidu sisse mürgist pliid. Ka laevade veepuhastussüsteemide torustikes oli pliid kasutatud, mis tähendas, et meremehed võisid juua mürgist vett.
