Rootsi kaitsejõudude ülemjuhataja Micael Bydén langetas otsuse, et nüüdsest alates on Gotlandil jälle püsiv sõjaline kohalolek tagatud. Parajasti viibis saarel õppustel 150 sõdurist koosnev mehaniseeritud kiirreageerimisüksus, mis täna hommikul sai käsu end püsivalt paigale seada.

Bydéni kinnitusel muudab sõjaline kohalolek võimalikuks selle, et kompanii saaks harjutada ja astuda ka tegevusse, kui selline päev peaks ette tulema. Juba mõnd aega on Rootsis väljendatud tõsist muret, et kui näiteks Venemaa kavatseks Gotlandi vallutada, oleks Rootsi võimetu seda takistama.

Kas just 150 mehest sellise rünnaku tõrjumiseks abi on, on omaette küsimus. Kuid vähemalt sümboolne samm on nüüd astutud. Külma sõja aastail, mil Rootsi pidi oma neutraliteedi kaitseks ka tegudeks valmis olema, oli Gotlandil püsivalt palju suurem garnison, kuid viimane soomusrügement (Gotlands regemente, P 18, kokku kaheksa kompaniid) likvideeriti seal aastal 2005.

Rahvusvaheline olukord on järsult pingestunud, kuigi otsest sõjalist ohtu hetkel Rootsile ei ole. Põhjuseks, miks Gotlandil sõjalist kohalolu vaja tugevdada, on aga selgelt Venemaa sõjaväemanöövrid, mis ulatuvad Baltikumi piiridelt Krimmini välja.

Hüüdnime kamikaze-kompanii (kamikaze kompaniet) saigi üksus seetõttu, et eksperdid peavad paarisajamehelist üksust ikkagi liiga väikeseks, surmaminejate rühmaks, kes tegelikku rünnakut tõrjuda ei suudaks. Üksus saab olema varustatud soomusmasinatega ja tegemist on eriväljaõppega üksusega.