A-hepatiidi epideemia: kuidas ikkagi pääses kole viirus külmutatud maasikatesse?
Ligi 90 inimest seitsmes USA osariigis on haigestunud A-hepatiiti (ehk kollatõppe), mida seostatakse Egiptusest imporditud külmutatud maasikatega, on andnud teada Ameerika Ühendriikide haiguste kontrolli ja ennetuse keskus CDC. Kuidas aga maksatõve-viirus üldse maasikate sisse satub? Küsib LiveScience
Mitmesugused marjad on viiruste jaoks tegelikult suhteliselt tavaline levikuvektor, märkis Põhja-Carolina osariikliku ülikooli toiduohutusspetsialist ja aseprofessor Benjamin Chapman. Tema sõnul on viimase kümnendi jooksul importmarjadega seostatud mitmeid viiruspuhanguid.
Üks põhjuseid peitub marjade suures hapruses, mis tähendab, et erinevalt muljumiskindlamatest puu- ja juurviljadest tuleb neid korjata käsitsi. Näiteks tomateid koristatakse masinaga, mistõttu neid inimkäed ei puudutagi. Marjad lähevad masinates aga puruks, nii et iga müügiks minev mari peab olema nopitud käsitsi.
Kuna A-hepatiiti nakatutakse fekaaliosakeste sattumisel suhu (ingl fecal-to-oral route), tähendab see, et kui marju korjanud töötajad olid nakatunud A-hepatiiti ja ei pesnud korralikult käsi, võisid nad viiruse puudutuse kaudu kätelt marjadele toimetada.
Märksa tõenäolisem on aga, et antud puhang on saanud alguse marjade kastmiseks kasutatud veest. Kuna roojast algav ja suuga lõppev nakatumisteekond on teada, tähendab see, et väga tõenäoliselt oli väljaheidetega reostunud just marjade kastmiseks kasutatud vesi.
Marju kastetakse sageli vahetult enne koristamist — nii suurendavad põllupidajad veidi saagi kogukaalu, märkis Chapman. Kastmismeetodeid on kaks — nn tilkkastmine (ingl drip irrigation), mille käigus viiakse vesi taimede alumiste osadeni, kus see otse juurtesse jõuab, ja ülaltkastmine (ingl overhead irrigation), mis tähendab, nagu nimigi mõista annab, taimede maapealsete osade niisutamist ülaltpoolt. Ülaltkastmisel jõuab vesi otse marjade pinnale. Kui kastmisvesi on reostunud A-hepatiidi viirusega, võib ka viirus niiviisi kergesti marjadele sattuda.
Kui mari on kord juba viiruslike haigustekitajatega reostunud, ei ole seda enam sugugi lihtne puhtaks pesta. Järgmine tootmisetapp — marjade sügavkülmutamine — ei hävita viirust, vaid hoopis soodustab selle ellujäämist. Kuna külmutatud marju müüakse n-ö söömisvalmitena, ei hakka suurem osa tarbijaist neid enne söömist kuumtöötlema.
Chapman märkis, et ta ise kiiritab kõiki külmunud marju enne söömist või taaskülmutamist mikrolaineahjus, nentides samas, et tema eelistatud meetod, mille käigus kuumenevad marjad 93 kraadini Celsiuse skaalal, võib olla liialdus.
