Volvo V60 Polestar: taevakarva saadik kähkusõitjate paradiisist
Seda, et uus Volvo V60 Polestar, üks seitsmesaja viiekümnest* kähkusõitjate paradiisi taevakarva saadikust kunagi Eestisse jõuab, ei julgenud keegi kõva häälega loota – unistada ju võib! Ju võttis Absoluut seekord aluseks ütluse “ole oma unistustega ettevaatlik, need võivad tõeks saada” ning seadis asjad nii, et suve lõpus seisis Eesti esinduse ees Polestar. V60 Polestar.
- V60 Polestar, nõiakunsti tipptase: taevasinisesse mähkunud põrguline
- Sobib kõigile, kes julgevad, ja tõestatult hästi sõita oskavad
- Hind 65 290 € – ja iga sent sellest toob kuhjaga sõidurõõmu
Accelerista sai võimaluse veeta V60 Polestariga pikk nädalavahetus, millesse mahtusid nii sõit Läti pealinna kui metsatalus Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeva tähistamine. Liialdamata võib öelda, et me kõik, kes saime Polestari rooli käes hoida, tundsime end kui mitte seitsmendas, siis vähemalt kuuendas ja kolmveerandis taevas. Roolihoidjaid oli rohkem, oma sõidumuljeid jagavad lugejatega selles loos Veli ja Ylle.
- * V60 ja S60 Polestari toodetakse seekord ühtekokku 1500 eksemplari: 750 universaalkerega ning 750 sedaankerega versioonis. Polestari mootorihäälestuspaketi saab tellida ka oma olemasolevale Volvole, lehe altnurgast leiab lingi, mis õigesse kohta juhatab.
ÕIGE TUNNE Helmuth ei tee pikka juttu vaid annab mulle Polestari võtmed: “Kähkusõitjatega peaks sul tänaseks juba kogemust olema. Jälgi liikluseeskirju.” Kõik. Istun autosse, sätin istme-peatoe-peeglid paika, kinnitan turvavöö ja keeran nina toimetuse poole.
Pole saanud sadat meetritki sõita, kui tuleb Tunne. See Õige Tunne. Viimasel ajal kogen seda üha harvemini, seda kummalisem, et V60 – mis sest et taevakarva ja kõvema mootoriga – nüüd kohe mind nii kõnetab… seestpoolt paistab kätte Volvo eilne päev – ei ole tahvlisuurust puutetundlikku Sensus Connecti ega peensusteni lihvitud ergonoomikat; jah, on tonnide viisi turvalisust ja mugavusabilisi, aga väljanägemine on ikkagi “see eelmine”.
Oh jumal, kui mõttetu see välimuse ja sisemuse üle arutlemine praegu tundub! Minu poolest võiks sel autol ollagi ainult koorik, rattad, rool ja see imeline iste, millesse ma täpselt-täpselt nagu isa (ema?) pihku mahun – ma tahan sõita, ainult sõita! Veeeeeeel…. Klassikuid tsiteerides: “Ma ei tule siit alla. Matke mind koos majaga!”
