New York Times avaldas foto oma esiküljel päev hiljem. Seda fotot siiski pornograafia alla liigitada ei saa, sest tegemist on kõige sensatsioonilisema sõjafotoga Vietnami sõjast üldse, mille tegemise eest AP fotograaf Nick Ut ka aasta hiljem Pulitzeri preemia sai.

Koht, kus foto võeti, oli maanteel Trang Bangi küla lähistel Lõuna-Vietnamis, mille Põhja-Vietnami väed olid hõivanud, ja mille Lõuna-Vietnami lennuvägi külvas üle napalmpommidega. Rünnakus suri kaks Kim Phuci sugulast ja veel kaks külaelanikku, tüdruk oli aga sunnitud põgenedes oma põlevad riided seljast kiskuma.

Samast rünnakust on ka videomaterjal olemas:

Fotograaf aitas tüdruku ja teised külast põgenenud lapsed Saigoni haiglasse toimetada, kus esimene diagnoos oli, et põletushaavade tõttu tüdrukul ellujäämise lootusi pole. Ometi 14-kuulise haiglaravi ja 17 operatsiooni järel, nahasiirdamiste tulemusel oli tüdruk võimeline koju saama. Teda ravis kohapeal ka soomlasest plastikakirurg Aarne Rintala.

Kommunistlik Vietnam tegi Kim Phucist küll propagandasümboli, 1986. aastal anti talle ka võimalus Kuubasse õppima minna. Seal tutvus ta teise vietnamlase Bui Huy Toaniga, kellega tal lubati 1992. aastal ka pulmareisile Moskvasse minna, paraku vahemaandumisel Ganderis, Newfoundlandis astus paar lennukist välja ja palus Kanadalt poliitilist varjupaika.

Täna 53-aastane Kim Phuc elab Kanadas ja on kahe lapse ema, 1997. aastast on ta Kanada kodanik ja teadaolevalt sai mullu ka tasuta ravi veel Miamis, et põletusest tekkinud arme eemaldada. UNESCO on ta nimetanud oma hea tahte saadikuks.

Facebooki jaoks pole see esimene skandaal seoses väidetava pornograafilise sisu tsensuuriga. Mullu kaevati Facebook Prantsusmaal ka kohtusse, kuna Gustave Courbet kuulus alastimaal oli Facebookis tsensuuri alla pandud. Ja Facebooki on ka süüdistatud lausa ideoloogilises tsensuuris teistel juhtumitel konservatiivsete ringkondade poolt.