Suurt Hiina müüri püütakse taastada uudsel viisil
Hiina kultuurimälestiste säilitamise fond soovib Suure Hiina müüri taastada. Esmakordselt peaks see toimuma ühisrahastuse abil.
Just nimelt, raha peaks kogunema vabatahtlikelt annetajatelt, vähemalt läänes paljudel aladel ülimenukas ühisrahastuse vormis.
Veidi üllataval kombel on kampaanialeht täidetud puhtalt hieroglüüfidega, kuigi võiks arvata, et algatust sooviksid toetada ka teiste keelte kõnelejad.
Ilmselt oleks välisriikidest või -maalastelt annetuste vastuvõtmine sellega seonduva bürokraatia tõttu liiga suur vaev, või siis koguni valitsuse poolt keelatud.
Müüri on sajandite jooksul osaliselt parandanud nii erinevad ühendused kui ka üksikisikud, nii et kaasmaalastelt abiküsimine on fondi esindajatele ootuspärane. Eriliseks muudab juhtumi see, et esmakordselt on kaasatud ühisrahastusplatvorm.
Fond soovib koguda 11 miljonit jüaani (1,46 miljonit eurot), praeguseks on kogunenud 385 000 ehk ligi 52 000 eurot. Toetajaid on seni u 24 000.
Hiina valitsus on eri aegadel samuti parandustööde jaoks raha eraldanud, aga rahakogumise koordinaator Dong Yaohui teatab, et summad polnud selleks sugugi piisavad.
2014. a ilmunud uuringu põhjal on Suurest Hiina müürist nüüdseks hästi säilinud umbes 8,2%.
Müüri kohta Vikipeediast
Suur Hiina müür on kaitserajatis, mida ehitati Hiinas perioodil 3. sajand eKr kuni 17. sajand pKr sihiga kaitsta valitsevaid dünastiaid võõrvõimude (mongolid, türklased jt) sissetungide eest.
Mitmeid müürilõike ehitati alates 3. sajandist eKr, kuid Suur Hiina Müür ise sai alguse ajavahemikus 220–200 eKr, kui esimene Hiina keiser Qin Shi Huangdi lasi üksikud lõigud ühendada.
Müüri kogupikkuseks loetakse pärast 2009. aasta arheoloogilisi avastusi 8851,8 km (peamüüri pikkus 2400 km) ja praegu ulatub müür mererannikult Pekingist idas kuni Gobi kõrbeni Gansu provintsis keset Hiinat.
Müür on 9 meetrit kõrge, ülaosas 5,5 meetrit lai ja varustatud müüripealse tee, vahitornide, väravate ja kantsidega, millest juba vahitorne on kokku loetud umbes 20 000 (kohalikud ajaloolased väidavad, et kunagi võis see arv olla 60 000).
