Leiul on märkimisväärne potentsiaal mõjutada loomade kaitseks tehtavaid jõupingutusi, kirjutab ERR Novaator.

"Kuigi kaelkirjakute arvukus on viimase 30 aastaga poole võrra vähenenud, ei peetud seda eriliseks murekohaks. Kohe kindlasti polnud väljasuremise äärel.

Nüüd tuleb aga välja, et mõnest liigist on alles vaid 5000—8000 isendit ehk nad paigutuvad samasse klassi valgete ninasarvikutega," nentis Axel Janke, Seckenbergi bioloogilise mitmekesisuse ja kliimauuringute keskuse geneetik ERR Novaatorile antud intervjuus.

Uue liigituse järgi tuleks kaelkirjakud (Giraffa camelopardalis) sõltuvalt nende geneetilisest koodist lõuna-kaelkirjakuteks (G. giraffa) , Masai kaelkirjakuteks (G. tippelskirchi), võrk-kaelkirjakuteks (G. reticulata) ja põhja-kaelkirjakuteks (G. Camelopardalis).

Põhja-kaelkirjakute alaliigina tunnustatakse uue liigituse järgi Nuubia kaelkirjakuid (G. camelopardalis camelopardalis).

Geeniuuringuid juhtinud Janke märkis, et liikide välised erinevused on vaevumärgatavad. Loomade genoomi seitsmes piirkonnas leiduvad erinevad mutatsioonid viitavad aga selgelt, et erinevat liiki loomad üksteisega vabas looduses ei paaritu.