Kaelkirjakud osutusid neljaks eri liigiks (ja see avastus muudab nende elu paremaks)

Kümnete Aafrikas uitavate kaelkirjakute pärilikkusainet uurinud teadlased järeldavad, et kaelkirjakuid tuleb vastupidiselt senisele õpikutõele jagada neljaks eraldiseisvaks liigiks.

Leiul on märkimisväärne potentsiaal mõjutada loomade kaitseks tehtavaid jõupingutusi, kirjutab ERR Novaator.

"Kuigi kaelkirjakute arvukus on viimase 30 aastaga poole võrra vähenenud, ei peetud seda eriliseks murekohaks. Kohe kindlasti polnud väljasuremise äärel.

Nüüd tuleb aga välja, et mõnest liigist on alles vaid 5000—8000 isendit ehk nad paigutuvad samasse klassi valgete ninasarvikutega," nentis Axel Janke, Seckenbergi bioloogilise mitmekesisuse ja kliimauuringute keskuse geneetik ERR Novaatorile antud intervjuus.

Uue liigituse järgi tuleks kaelkirjakud (Giraffa camelopardalis) sõltuvalt nende geneetilisest koodist lõuna-kaelkirjakuteks (G. giraffa) , Masai kaelkirjakuteks (G. tippelskirchi), võrk-kaelkirjakuteks (G. reticulata) ja põhja-kaelkirjakuteks (G. Camelopardalis).

Põhja-kaelkirjakute alaliigina tunnustatakse uue liigituse järgi Nuubia kaelkirjakuid (G. camelopardalis camelopardalis).

Geeniuuringuid juhtinud Janke märkis, et liikide välised erinevused on vaevumärgatavad. Loomade genoomi seitsmes piirkonnas leiduvad erinevad mutatsioonid viitavad aga selgelt, et erinevat liiki loomad üksteisega vabas looduses ei paaritu.

Loe täisteksti saidil ERR Novaator!

Loe ka Fortes ilmunud ülevaadet, kuidas kaelkirjak ja teised eksootilised elukad maitsta võivad.