Kümme aastat võitlust elu nimel: maailma esimene näosiirdamispatsient suri
2005. aastal tehti Isabelle Dinoire’le osaline näosiirdamisoperatsioon, tänu millele sai ta jälle süüa, kõnelda ja isegi naeratada.
2005. a mais ründas magavat Dinoire’d tema enda koer. Detsembris tehti talle osaline näosiirdamine ja naine sai uue lõua, suu ja nina.
Tänu operatsioonile oli naisel võimalik taas normaalselt süüa, rääkida ja naeratada ning kirurgid lugesid operatsiooni õnnestunuks, ehkki patsiendi organism ei võtnud uut kude tegelikult kunagi omaks.
Möödunud talvel Dinoire haigestus ja tema organism hakkas siirdatud nahka hülgama, mistõttu ta huuled ei töötanud enam korralikult.
Immuunreaktsiooni alla suruvad ained (immunosupressandid) ja muud ravimid, mida Dinoire oli sunnitud igapäevaselt manustama, halvendasid aastate jooksul tema tervislikku seisundit ning hiljuti diagnoositi tal kaks vähktõbe.
Dinoire suri tegelikult juba tänavu 22. aprillil, kuid Amiensi haigla, kus ta sel ajal viibis, andis surmast teada alles täna. Haiglaametnikud pole teate väljastamise viivitust ametlikult põhjendanud.
Dinoire’le tehtud operatsioon oli teeviidaks järgmistele näosiirdamistele mujal maailmas. Pärast seda on näiteks USA-s tehtud kaks täielikku näosiirdamis-lõikust.
Clevelandi akadeemilises haiglas Cleveland Clinic tehti hiljuti katset riigi esimese emakasiirdamisega, kuid doonorelund lakkas patsiendi kehas töötamast kaks nädalat pärast operatsiooni.
Maikuus said Massachusettsi üldhaigla kirurgid edukalt hakkama USA esimese sugutisiirdamisoperatsiooniga.