Tortugas Rock: kummituslik, lõpetamata jäänud kivikindlus Kariibi mere piraatide tõrjumiseks
Florida Keys on ligemale 1700 saarest ja saarekesest koosnev korallrahude ja laidude ahelik Florida lõunatipust sügavale Mehhiko lahe suunas. Ja ühel kõige kaugemal nendest, Garden Key nimelisel saarekesel, kõrgub hiigelsuur punastest tellistest laotud kivikindlus Fort Jefferson, mis kunagi sõjalist kasutust ei näinudki, kuid praegu meelitab meritsi saabuvaid turiste,
Ehitatud ligemale 16 miljonist punasest tellisest 19. sajandi keskel, ei saanud Fort Jefferson kunagi valmis ja oma peamist ülesannet piraatluse põrmustamiseks täita ka ei jõudnud. USA kodusõja järel kasutasid Ühendriigid seda kantsi küll sõjavangide laagrina, 1935. aastast alates on tühjana seisev kindlus aga olnud üks USA rahvusmonumentidest. 1992. aastast osa Dry Tortugase (ehk siis Kuiva Tortugase) rahvuspargist.
Miami naabrusest piki Florida Keysi saarestikku, kuni Key Westi linnani (elanikke 25 000) välja kulgeb nn seitsme miili sild, kogupikkusega 10,9 kilomeetrit. See on ka lähim koht, kuhu autoga pääseb. Key Westist on aga vaja veel ligemale 113 kilomeetrit kaugemale läände minna, mööduda meritsi Key Westi looduskaitsealast, Marquesas Keysi saarestikust ja ületada tugevahoovuselist Mehhiko lahe mereala, kuni jõutakse välja Dry Tortugase saarestikuni.
Ujudes sealt lahkuda on võimatu, nagu ka kuulsaim seal vangis olnud isik, dr Samuel Mudd nentis, ainus põgenemistee oli keerata silmad tähtede suunas ja mõelda end mujale. Tippajal mahutas see kindlus ligemale 1700 inimest, kuigi ebasõbralikumat kohta inimestele annab leida.
Ja saarestikku ümbritsev vaid mõnemeetrise sügavusega merevesi muudab suurte laevade sinna saabumise võimatuks. Turiste toob kohale vaid sama rahvuspargi väikene katamaraan, kindluse aladel on võimalik ka telkida, aga on selge, et suurt turistide hordi sinna niipea ei jõua. Sõit laevaga sinna kestab 2,5 tundi. Saabuda on küll võimalik ka vesilennukil. Keskmiselt kestab saarega tutvumine neli tundi, saarelt saab ka suveniire osta, kuigi toitlustus kindluses puudub. Seda enam on põnev vaadata kindlust videopildis.
1824. aastal, vaid viis aastat pärast seda, kui Hispaania oli müünud Florida Ühendriikidele, käis kohapealsete oludega tutvumas USA laevastiku kommodoor David Porter, et leida kohta, kuhu ehitada kindlustusi piraatluse tõrjumiseks Kariibi meres. Hinnang oli hävitav, madalad liivast saarekesed vaid napilt merest välja paistmas, ilma igasuguse magevee juurdepääsuta. Kindlust sinna küll ei ehita.
Kuid Porterit ei kuulatud, juba 1825. aastal alustati 20 meetri kõrguse majaka ehitamist Garden Key saarekesele. 1829. aastal külastas saart ka kommodoor John Rodgers ja tema juba oli saarest vaimustuses. Hirm oli nimelt ka selles, et kui mõni vaenulik riik selle saarekese enda kätte haaraks, oleks ohus kogu USA lõunaranniku mereliiklus ja nii leiti nüüd vajalikuks olevat sinna ikkagi ka suurem kants püstitada.
Kuusnurkse, tuhande kahuriavaga fordi ehitamine (president Thomas Jeffersoni auks) algas tegelikult pihta aastal 1846, kuid valmis see kindlus kunagi ei saanudki. Ka piraatluse probleem oli 19. sajandi jooksul oluliselt kahanenud. Kodusõja ajal oli saar küll kogu aeg põhjaosariikide käes, sõja lõppedes osutus aga tugevaks vangilaagriks, kust põgeneda ei anna. 1888. aastal hülgas USA merevägi saarekese ja hiiglaslik kivikoloss kõrgub sellest ajast peale sisuliselt kasutamata.
