Citroën DS, müstiliselt ebamaine auto, kuigi parem on kui sa navit ei näpi

DS-i ajalugu on huvitav ja sisukas. Esmakordselt esitleti DS 19 nimelist autot 5. oktoobril 1955. aastal Pariisi autonäitusel. Esimese 15 minutiga tehti autole 743 tellimust ja esimese päevaga tervelt 12 000. Ja DS oli tõepoolest midagi erilist.

Vahendab Accelerista

Autol oli oma eelkäija Traction Avanti pealgi kasutatud, ent muidu uudne hüdropneumaatiline vedrustus, mis sisaldas automaatset tasandussüsteemi ja muudetavat kliirensit. Lisaks oli ka roolivõimendus ja poolautomaatne ehk ilma siduripedaali kasutamiseta käiguvahetus.

• DS sobib inimesele, kellele autod iseenesest tegelikult ei meeldi
• Sobib mugavalt kuni kahe lapsega perele
• Hea õnne korral auto kätte kohe, muidu paari kuuga

DS 19 oli nii tohutult menukas ja innovaatiline, et Citroën ei esitlenud aastatel 1955-1970 ühtegi päris nö nullist arendatud uut mudelit. DS sarnaneb teatud mõttes teisele Prantsuse ikoonile Édith Piafile – kõik teavad, kes ta on, isegi kui tema loomingu austajate hulka ei kuulu.

MINU LUGU DS-i lähisugulane C4 oli mõned kuud tagasi mulle veidi ootamatult väga hea mulje jätnud. Kuigi ennatlikult pisut kummaliseks peetud prantslane, oli imepisikese harjumise järel tegemist liialdamata korraliku autoga ilma eriliste kiiksude või üllatusteta. DS kasutas juhust ja näitas mulle, et kunagi ei tasu arvata, et nüüd tunned prantslasi piisavalt.

DISAIN DS-is on disaini lausa mitme auto eest. Kui C4 eristus massist vaid mõõdukalt, siis uue DS-i joonistamise ajaks olid Louis, Michel, Jean-Luc ja Pierre vist ülemuste range pilgu alt välja saanud ja lubasid endale natuke rohkem. Selle tulemusel sündinud auto on oma olekult pisut ebamaine, justkui kunagi mingite teiste maailmade liikluses figureerinud sõiduk, mis nüüd siia meid ühest kohast teise liigutama on saabunud.

DS kannab endal, nagu lubatud, tõepoolest innovatsiooni, silmapaistvuse ja avangardismi pitserit. Sujuvad, pehmelt voolavad, üksikute teravamate nurkadega ilmestatud jooned, näpuotsaga kroomi iluvõre serva, liistudele ja summutiotstele ning muidugi panoraamina avatav katus moodustavad DS-i embleemi kandva terviku. Võib kõlada küllalt tavapäraselt, ent ei ole seda siiski. Algse DS-i pärand ei ole uuestki autost kuskile kadunud.
Loe edasi siit