Põgenege, orkaan läheneb! Vaiksel ookeanil on märksa pöörasem
Esimese kategooria orkaanina Floridat tabanud Hermine pühib praegu troopilise tormina USA lõunaosariikide, kolmanda kategooria orkaanist samuti troopiliseks tormiks taandunud Gaston rammib aga Assooride saarestikku. Atlandi orkaanihooaeg kogub alles hoogu, Vaiksel ookeanil näeme palju võimsamaid loodusjõude möllamas.
Orkaanipaanika käib kindla visadusega üle USA meediast, mis osalt elabki pideva orkaaniootuse ja -hoiatuste najal. Mõni kord on hirm õigustatud, eriti kui meenutada tapvamaid orkaane Mitch 1998. ja (USA-kesksusest lähtudes) ka Katrinat 2005. aastal.
Katrina tulemusel hukkus 1836 inimest, samas kui palju tapvama jõuga orkaanid on külvanud surma peamiselt Kesk-Ameerika väike- ja saareriikides. Mitch (milles hukkus 11 000) inimest ja Katrina tugevnesid ometi mõlemad viienda kategooria orkaanideks, selliseid pole sel aastal igatahes veel oodata. Aga ka Herminet alahinnata ei tasu, maru murrab puid ja elektriliine, toob kaasa üleujutusi ja on tõsiseks ohuks inimeludele.
Esimese orkaanina 11 aasta jooksul Floridat ramminud Hermine tuulte kiiruseks mõõdeti enam kui 130 km/h (36 m/s), tuues kaasa ka kolme meetri kõrguse laine merelt. Alles kaks tundi hiljem nõrgenes orkaan troopiliseks tormiks. Viimati tabasid orkaanidest Floridat Katrina ja Wilma mõlemad 2005. aastal.
Mullune orkaanihooaeg, mis kestis augustist novembrini 2015, tõi kaasa neli orkaani, millest kaks, esimese kategooria orkaanid Fred ja Kate tabasid vastavalt Lääne-Aafrika rannikut ja Bahamat, kolmanda kategooria orkaan Danny tabas Väikesi Antille ja Puerto Ricot, neljanda kategooria orkaan Joaquin aga Turksi ja Caicost, Bahamat ja osalt ka USA mandriosa. Hukkunuid mullustes 12 tsüklonis kokku 83.
Omaette orkaanihooaeg kestab aga ka teisel pool Ameerikat Vaikse ookeani kohal, kuigi 15 tsükloniga pole sel aastal teadaolevalt keegi veel hukkunud. Mullu ründas Ameerikat Vaikselt ookeanilt kokku 31 tsüklonit, hukkunuid toona 39.
Neljanda kategooria orkaanidest on sel aastal Hawaiid ramminud neli (juulis Blas ja Georgette, praegu Lester ja Madeline), vahele mahtus ka üks kolmanda, kaks teise ja üks esimese kategooria orkaani. Troopilisi torme veel lisaks kuus. Aga tõesti, kuna Vaiksel ookeanil on ruumi küll, pole nad maa peal tõsist kahju siiski tekitanud. Lesteri tuulte kiiruseks on mõõdetud 220 km/h (61,1 m/s), Madelinel 215 km/h (59,7 m/s).
Ja siin ei saa ka vaikida Vaikse ookeani taifuunihooajast (need rammivad pigem Aasiat ja Okeaaniat lääne suunal). Alates juulist on Filipiine, Taiwanit, Indo-Hiinat või Jaapanit ramminud kokku viis taifuuni, nõudes enam kui sada inimelu. Rekordiliseks tuulte kiiruseks jäi juulis taifuun Nepartak (Butchoy) ajal mõõdetud 205 km/h (56,9 m/s).
