Maailmas on kasutusel lausa 7000 keelt – loe, miks nii palju
Mitmete tuhandete aastate jooksul on inimkond jagunenud rühmadesse, mis on rännanud laiali eri suundades. Niiviisii on inimajaloo jooksul ühest keelest korduvalt kasvanud välja mitu keelt.
Inimesed pidid õppima elama väga erilaadsetes tingimustes: kuumades kõrbetes, külmades mägedes, niisketes vihmametsades. Igal piirkonnal oli iseomane ilmastik, nagu ka taimestik ja loomastik.
Uute sõnade väljatöötamine nende uute nähtuste nimetamiseks aitas inimestel kohaneda uue koduga ja sealses keskkonnas paremini ellu jääda. Mõne aja jooksul tekkisidki uute sõnade ja uute elamisviiside samaaegsest omaksvõtmisest täiesti uued keeled.
Kui rühm inimesi mõnes eelajaloolise maailma punktis paikseks jäi, olid nad enamasti teistest rühmadest eraldatud. Kui rühmade vahel puudus oluline läbikäimine, kehtis sama ka nende sõnade kohta.
Samas aga õppisid ja laenasid inimesed mõnikord sõnu siiski ka teistelt rühmadelt. Näiteks võisid eri keelte kõnelejad kokku saada selleks, et vahetada kaupu, või oli mõni rühm sõja tõttu sunnitud kodudest lahkuma ja mõnele teisele rühmale lähemale kolima.
Väga pika aja jooksul aitasid mõlemad protsessid — nii eraldumine kui ka väikestviisi segunemine — tekkida väga paljudel keeltel.
