Aasta tagasi ajaloo põhjalikema näotransplantaadi saanud mees elab igati normaalset elu
Pärast seda, kui Hardisonile leekides hoone katus kaela sadas, polnud tal enam silmalauge, juukseid, kõrvu ega muud. Nina ja suu kaudu hingamine oli problemaatiline, ta ei suutnud suud avada, et süüa. Silmalaugude puudumise tõttu muutus ta nägemine üha halvemaks ja halvemaks ja ka magada oli raske. Lisaks jäid möödakäijad teda vahtima ja lapsed kartsid meest, sest vaatepilt oli tõepoolest jube. Ehkki ta elu polnud otseselt ohus, oli selge, et uus nägu tõstaks oluliselt selle kvaliteeti.
Kuigi õnnetus juhtus aastal 2001, jõuti alles eelmisel aastal lõpuks selleni, et arstid võtsid talle siirata 26-aastase jalgrattatehniku näo, kes oli õnnetuses surma saanud. New Yorgis toimunud operatsioonist võttis osa enam kui sada kirurgi, kes töötasid üheaegselt nii hukkunud doonori kui Hardisoni kallal. Arstid harjutasid operatsiooniks terve aasta ning lõpuks võttis see aega 26 tundi.
Praeguseks 42-aastane Mississippi osariigist pärit mees võib nüüd taas elada normaalset elu - et ta saab nüüd ise süüa, on ta enda sõnul lausa kolmteist kilo juurde võtnud ning käis oma viie lapsega Disneyworldis ilma kedagi kohutamata. Samuti saab ta tänu uutele silmalaugudele ja nägemise paranemisele taas autot juhtida. Nägu meenutab seejuures ikkagi pigem endist, õnnetuse-eelset Hardisoni kui hukkunut, kuna kolju on jätkuvalt Hardisoni enda oma ja määrab suuresti ta näojooned.
Arstid ütlevad, et Hardisonil on operatsioonijärgselt läinud palju paremini sellest, kui prognoositi. Pärast suurt operatsiooni on tehtud veel neli pisemat, et pisut silmalauge ja suud timmida ning ka selleks, et eemaldada torud, läbi mille ta aastaid hingas ja sõi. Olulisim on aga see, et mehe keha pole uut nägu ära tõuganud. See on siirdamiste puhul alati risk, iseäranis siis, kui niivõrd palju kudet siiratakse.
