Tilkuv nina ja sügelevad silmad on igale õietolmuallergikule tuntud nuhtlused. Peagi võivad uued ravimeetodid allergia aga möödanikuks muuta. Teadlased on viimaks saanud aimu, miks ja kuidas allergia tekib, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Sugugi mitte kõik inimesed ei naudi õitsvat kevadet, sooja suve ja mõnusate ilmadega varasügist. Kui lilled ja puud õide puhkevad, muutub õhk nende mikroskoopilistest õietolmuteradest paksuks.

Erinevate liikide tolmlemine kestab hilissuveni, sügisel aga liituvad õietolmuga seeneeosed. Nii õietolm kui ka näiteks hallitusseente eosed mõjuvad paljudele allergikutele paraku mürgina.

Nende immuunsüsteem arvab, et keha on sattunud haigustekitajate rünnaku alla, ja reageerib vastavalt. Kuna mingeid vaenulikke pisikuid ega parasiite tegelikult pole, kuhjub kehas signaalmolekul histamiin, mis panebki allergikud aevastama ja nina luristama, tekitab sügelust ja silmade tursumist.

Teadlased taipasid juba saja aasta eest, et allergia on immuunsüsteemi vea tulemus. Ent alles nüüd hakkab selguma, miks see arusaamatus tekib.

Nimelt tuvastas üks hiljutine uuring, et süütud õietolmuterakesed meenutavad oma valkude poolest lausa äravahetamiseni parasiite.

Kõik väliskeskkonnast organismi sattuvad ained võivad olla potentsiaalsed allergiatekitajad, kuid osa neist provotseerivad immuunsüsteemi rohkem kui teised. Selles vallas on esirinnas heina- ja kasetolm ja tolmulestad.

Samal ajal on nende nn allergeenide keemiline koostis vägagi erinev. Arste on kaua aega vaevanud küsimus, miks mõned ained tekitavad allergiat teistest rohkem ning miks võib näiliselt nii erinevate objektide mõju olla nii sarnane.

Juba mõnda aega on teada seegi, et allergiate ja parasiitinfektsioonide vahel valitseb mingisugune seos. Näiteks inimesed, kellel on olnud soolenugilised, kannatavad keskmisest harvemini allergiate all.

Londoni School of Hygiene & Tropical Medicine’i teadlased otsustasid välja uurida, mis seob allergeene ja parasiite.

Nad võrdlesid tuhandeid teadaolevaid allergiatekitajaid ning 31 parasiidilt pärit 70 500 valku. Sellega tabasid teadlased naelapea pihta. Selgus, et 2445 parasiidivalgul on samasugune struktuur nagu mitmel kõige levinumal allergeenil.

Miks allergia tekib ning millised on sellest vaevusest lahti saamise lootused, sellest loe lähemalt septembrikuu Imelisest Teadusest.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena