Maa asub kosmoseosakeste kiirteel?
Nimetatud osakeste nimi on wimp, mis tähendab nõrgalt koostoimivaid massiivseid osakesi. Astronoomide arvates moodustavad need suurema osa universumist, kirjutab BBC.
Iga kilogrammi mateeria kohta, mis koosneb sellistest aatomitest, millest koosneb meie keha ja tähed, tuleb kuni 20 kilogrammi midagi täiesti erinevat ja mida teadlased ei ole kunagi otseselt jälginud. Seepärast kutsutakse seda mustaks mateeriaks. Samas on teadlased veendunud, et see on olemas, kuna selle mõju galaktikate liikumisele on mõõdetav.
Kui wimp on olemas, täidab see tähtedevahelise tühimiku ning mõjutab normaalset mateeriat nii nõrgalt, et liigub joonelt läbi Maa.
Itaalia Dama (must mateeria) eksperimendi käigus loodavad teadlased tuvastada kokkupõrke wimpide ja tavaliste aatomite vahel. Dama on teinud oma tähelepanekud ning tundub, et põrkumisi esineb suvel rohkem kui talvel.
Kas kosmilised osakesed järgivad Maa tsükleid? Lahendus võib tulla hoopis teisest teadusharust.
1994. aastal avastasid Suurbritannia astronoomid väikese galaktika teisel pool meie Linnutee galaktikat, mida selle suurem naaber hakkas alla neelama.
Sealtpeale on saanud selgeks, et Amburi kääbusgalaktika, nagu seda kutsutakse, liigub tegelikult meie oma galaktika pooluste kohal orbiidil ning et peamise taevakeha ees ja taga liigub suur tähevool.
Osa sellest voolust möödub osast meie galaktikast päikesesüsteemi lähedalt, ütleb astronoom Heidi Newberg. Musta mateeria ekspert Katherine Freese lisas, et Amburi kääbusgalaktikast välja rebitud tähtedega kaasneb suur hulk musta mateeriat ning see loob wimpide kiirtee, mis tuleb otse Maani.
Ta väidab, et me asume kiirelt liikuva wimpidevoo keskel ning et igat Maa ruutmeetrit (ja meie kehasid) läbib miljardeid wimpe kiirusega üle miljoni kilomeetri tunnis.
