LOE TÄISMAHUS: Kõige olulisem arutelu ehk kuidas ülemnõukogu jõudis otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest vastuvõtmiseni!
V a h e а е g
Eesti riiklikust iseseisvusest
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, istungjärk jätkub, asugem oma kohtadele! Kohaloleku kontroll.
Kiirustagem, kolleegid, kiirustagem! Kohal on 76 rahvasaadikut, puudub 28. Lugupeetud kolleegid, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel esineb seadusandliku algatusega ja palub täiendada päevakorda ühe kiireloomulise küsimusega. See eelnõu on teile välja jagatud. Ma palun kõnetooli Arnold Rüütli.
А. Rüütel
Austatud Ülemnõukogu saadikud! Kui te meenutate, siis on meil korduvalt olnud juttu, et me peame mõtlema oma üleminekuperioodi lõpetamisele. Ka eile kõlasid sellealased ettepanekud, mõttevahetused sellel teemal jätkusid kitsamas ringis. Täna hommikul kogunesime grupi Ülemnõukogu saadikutega Toompeale, et selle üle veel kord mõtteid vahetada. Leppisime kokku, et valmistame ette otsuse projekti meie riiklikust iseseisvusest ja poliitilisest staatusest.
Täna toimus ka Kadriorus maavanemate, linnapeade ning maakondade ja linnade volikogude esimeeste nõupidamine, kus me samuti arutasime seda küsimust. Tulime üksmeelsele järeldusele: me peame astuma tõsise sammu, sest läbirääkimised Moskvaga on takerdunud. Nõukogude Liidu praegust poliitilist olukorda arvestades ei olegi meil teist poolt, kellega läbirääkimisi pidada. Ja sellepärast teen ma ettepaneku võtta see küsimus päevakorda ja täna õhtul arutada seda küsimust ning võimaluse korral vastu võtta asjakohane otsus. Tänan!
Juhataja
Suur tänu! Kolleegid, ma panen päevakorra täiendamise ettepaneku hääletusele.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et täiendada 46. istungjärgu päevakorda ühe kiireloomulise küsimusega, mis käsitleb Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti riiklikust iseseisvusest" arutelu? Palun hääletada! Lihthäälteenamus. Selle ettepaneku poolt on 66 rahvasaadikut, vastu 7, erapooletuid on 1. Päevakorda täiendatakse.
Lugupeetud kolleegid! Ettekande otsuse eelnõu kohta teeb Marju Lauristin.
M. Lauristin
Lugupeetud Ülemnõukogu liikmed! Kui me eile võtsime siinsamas vastu otsuse olukorrast, mis on tekkinud seoses riigipöördega Nõukogude Liidus, küsisid paljud teist, kas me jäämegi ainult nende otsuste juurde, kas me ei ütle midagi ka enda kohta. Juba eile väljendus siin saalis selgesti see valmisolek, see tahe, mis võimaldas eile õhtu ja tänase päeva jooksul jõuda pingsa tööga dokumendini, mille projekt on teie ees laual ja mis kannab nimetust Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus "Eesti riiklikust iseseisvusest". Selle otsuse tegemiseni just täna viib meid olukord, mis valitseb väljaspool seda saali. See otsus ei ole kiirelt ja ülepeakaela valmistatud, vaid sellel on väga kindlad õiguslikud alused, mis ühelt poolt lähtuvad Eesti Vabariigi õiguslikust järjepidevusest, mis on kinnitatud meie oma otsusega 30. märtsist 1990.
Selle aluseks on referendumi teel väljendunud Eesti elanikkonna tahe taastada Eesti Vabariigi riiklik iseseisvus. Meie tänase sammu aluseks on ka meie endi peaaegu pooleteise aasta pikkune töö, mis on kindlustanud Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust sel määral, et täna võime langetada otsuse selle kohta, kuhu me oleme jõudnud. Sellise otsuse langetamine on äärmiselt vastutusrikas. Täna võime järjekordselt kogeda: kui oht on tõesti suur, oleme kõik võimelised kaaluma oma samme Eesti riiklikest huvidest ja oma rahva tulevikust lähtudes.
Teie ees olev otsuse projekt on läbi arutatud Ülemnõukogu juhatuses, Ülemnõukogu fraktsioonide esindajate nõupidamisel ning on heaks kiidetud eile ja täna peetud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi juhatuse ühisel nõupidamisel.
Vaatamata mis tahes poliitilistele sümpaatiatele või antipaatiatele, olime kohustatud käituma just nii, nagu meid on juhendanud meie enda otsused. Meie tegevuse aluseks on 1991. aasta 3. märtsi rahvahääletusel ilmnenud Eesti elanikkonna tahteavaldus taastada Eesti Vabariigi riiklik iseseisvus, 1990. aasta 16. mai Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti Vabariigi Ülemnõukogu tegevusprogrammist üleminekuperioodil Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamiseni ja valitsemise ajutisest korrast. Seal on sätestatud, et üleminekuperioodil tegutsevad Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja Eesti Kongress iseseisvate esinduskogudena, kuid Eesti riiklusega seotud põhiküsimustes peab Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vajalikuks Eesti
Vabariigi de facto taastamise nimel kooskõlastatud tegevust Eesti Kongressi ja tema poolt moodustatud Eesti Komiteega. Teie ees oleva otsuse projekti 1. punktis on kirjutatud: kinnitada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust ja taotleda Eesti Vabariigi diplomaatiliste suhete taastamist. Selles väljendub selgelt, et meie riikluse areng ja Eesti Vabariigi taastamine on jõudnud punktini, mil me võime taotleda oma õigusi rahvusvahelise õiguse subjektina ning pöörduda nende riikide poole, kellega Eesti Vabariigil on olnud diplomaatilised suhted, nende riikide poole, kes ei ole kunagi tunnustanud Eesti Vabariigi annekteerimist Nõukogude Liidu koosseisu. Tänane otsus on väga tõsine sõnum kõigile neile, kes lootsid, et nüüd, mil meie vastu on suunatud suurriigi võimsus, langeb Eesti riik, Eesti ühiskond ussitanud õunana. Täna me näitame kogu maailmale, et mis tahes lootused tõkestada sisemiste vastuolude kaudu meie teed iseseisvusele, ei täitu. Just täna, just praegu on see eriti tähtis, sest sellest tuleneb ka see, et mis tahes relvastatud tegevus meie riigi vastu on agressioon.
Teine punkt kõneleb sellest, kuidas me läheme edasi riigiorganite moodustamiseni, mis on üleminekuperioodi lõpetamise tingimus. Meile on teenäitajaks Euroopa, kuhu taastatav Eesti Vabariik peab sobima. Selleks on tarvilik põhiseadus, mis töötatakse välja just täna, just siin.
Ja just selle põhiseaduse väljatöötamiseks ongi nüüd leitud lahendus Põhiseadusliku Assamblee moodustamise näol. See on väga oluline otsus, mis on sündinud läbirääkimiste tulemusena. Meil tuleb ületada seni Eesti ühiskonda lahutanud vastuolud, luua põhiseaduse selline projekt, mille tõesti võiks anda rahvahääletusele, referendumile ja võtta sellisena vastu ning alustada sellega ka uut ajaloolise arengu järku Eesti Vabariigis. Kahtlemata oma tänase otsusega me ei saa veel täpselt määratleda, missugune on see konkreetne delegeerimise mehhanism, missugused on need vormelid, mille alusel see koosseis tegelikult välja kujuneb. See nõuab järgnevat tööd. Me peame jätkama seda tööd siin, me peame nähtavasti oma tänasele otsusele lisama mitte ainult selle, vaid mitmeid teisi seadusandlikke akte, kuid nende vastuvõtmiseks on loodud kindel alus.
Kolmandast punktist järeldub: kui meil on uus põhiseadus, siis oleme määratlenud ka need põhiseaduslikud riigivõimuorganid, mis kuuluvad valimisele ja järelikult peab meil olema kindlus, et valimiste korraldamine on tõepoolest ühiselt otsustatud. Täna ei saa muidugi valimiste tähtaega määrata. Kuid on selge, et järgmine aasta, mis on kogu Euroopale oluline aasta, peab ka meil kujunema väga oluliseks aastaks. 1992. aastal valime sellise parlamendi, mis täie legitiimsusega asub üles ehitama meie riiklust. Kui me selle projekti täna vastu võtame, oleme astunud olulise sammu, mis viib meid üle väga paljudest meie arengut seni kammitsenud tõketest. Ma soovin selleks meelekindlust, otsustavust ja üksmeelt!
Juhataja
Üks hetk, Marju Lauristin! Tundub, et on küsimusi. Kolleegid, ma meenutan teile, et istungit ei juhatata mitte reglemendi järgi, vaid vastavalt erivolitustele. Viimase küsimuse esitab Vitali Menšikov. Ma oletan ühe kirja järgi, et kolleeg Vladimir Lebedev soovib nii küsimust esitada kui ka sõna võtta. Vladimir Lebedev on neljas pärast Heinrich Valku, kuid sõnavõttude lõpetamise küsimuse otsustame hiljem. Küsimused Marju Lauristinile.
V. Lebedev
Härra Lauristin, mul on kaks küsimust. Vabandust, proua, keel vääratas, ma olen erutunud. Preambulas on juttu NSV Liidus toimunud riigipöördest, s.t. siin kinnitatakse, et see on juba toimunud. Kas teil on tõendeid selle kohta, et see on juba sündinud tõsiasi? Teine küsimus puudutab teist punkti, kus räägitakse Eesti Vabariigi kodanike esindusorganist Eesti Kongressist. Kas see tähendab, et Ülemnõukogu peab nüüd istungitesaalist lahkuma, et siin saaks istungeid pidada Eesti Kongress? Tänan!
M. Lauristin
Hr. Lebedevi küsimused on alati väga täpsed ja sisukad. Mul on kahju, et ma esimesele küsimusele ei peagi enam vastama, sest oleme sellele vastanud oma eilse otsusega. Me vaidlesime eile väga kaua. Meil oli algul projektis niisugune märksõna nagu "riigipöörde katse". Me fikseerisime selle märksõna ja me kasutame seda ka täna. Vastates teisele küsimusele, mõistan, et hr. Lebedevi mure on arusaadav. Mul on heameel, et meie otsuseprojekt annab sellele nii selge vastuse. Siin on väga täpselt määratletud: Põhiseaduslik
Assamblee moodustatakse väga piiritletud volitustega, ta tegeleb põhiseaduse teksti väljatöötamisega enne selle esitamist referendumile. See tähendab seda, et Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, jäädes kõrgeimaks seadusandlikuks riigivõimuorganiks Eesti Vabariigis, jätkab oma tegevust. Mis puudutab Eesti Kongressi, siis on selle määratlus Eesti Vabariigi kodanikkonna esinduskoguna olnud algusest peale selge nii kongressi otsustes kui ka Ülemnõukogu vastavas otsuses. Ei ole olnud mingisuguseid taotlusi asendada Eesti Kongress Eesti Vabariigi Ülemnõukoguga.
S. Sovetnikov
Lugupeetud pr. Lauristin! Esiteks. Mina kui NSV Liiduga peetavate läbirääkimiste komisjoni liige - nagu ma aru saan, võib seda nüüd nimetada endiseks komisjoniks - olen seisukohal, et ehkki läbirääkimised polnud kerged, kulgesid need siiski edukalt ja võib rääkida edasiliikumisest. Praegu me matame juba ette maha Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu ja kui me Ülemnõukogu algatusel võtame selle otsuse vastu, siis hävitame võimaluse pidada edasisi kahepoolseid läbirääkimisi. See on öeldud märkuse korras. Selle tagajärjel võivad tekkida väga suured raskused. Teiseks on mul küsimus. Mida tähendab taotleda Eesti Vabariigi diplomaatiliste suhete taastamist? Kelle poole peame selle taotlusega pöörduma? Kas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni või eraldi iga riigi poole, kellega Eesti Vabariik kehtestab diplomaatilised suhted? Peale selle olen muidugi väga kurb, et täielikult ignoreeriti minu ettepanekut arutluse ajal juhatuse esimesel istungil. Teise punkti kohta tegin ma ettepaneku, et kui jutt on Põhiseadusliku Assamblee moodustamisest, siis tuleks sellesse assambleesse delegeerida ka linnade ja maakondade volikogude esindajaid. Neil on selleks samasugune õigus kui Eesti Kongressi esindajatel. Ka nemad on valitud demokraatlikel alustel. Mul pole mingit tagatist, et Põhiseaduslik Assamblee töötab välja sellise põhiseaduse, mis tagab venekeelsele elanikkonnale poliitilised, sotsiaalsed ja majanduslikud õigused. Tegelikult ei näe me selles otsuseprojektis mitte mingisuguseid tagatisi. Tänan!
M. Lauristin
Hr. Sovetnikovi küsimus läbirääkimiste kohta on mulle mõistetav, sest ka mina olen sama delegatsiooni liige. Ma tuletaksin hr. Sovetnikovile meelde, et kõik meie taotlused, mis puudutasid Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist, läksid luhta. Need läksid luhta siis, kui tõepoolest eksisteeris seaduslik konstitutsiooniline partner. Praegu, mil seda partnerit enam ei ole, on selge, et seda laadi läbirääkimisi me enam pidada ei saa. Kui konstitutsiooniline kord Nõukogude Liidus taastub, olen ma kindel, et läbirääkimised taastuvad. Kuid nüüd on meie staatus muutunud. Me peame pidama läbirääkimisi poliitiliste, majanduslike, sõjanduslike ja muude probleemide üle nagu riik riigiga. Seda oleme taotlenud ja taotleme ka edaspidi.
Nüüd puudutan garantiisid. See, et Eesti Vabariigi põhiseadus kujuneb demokraatlikuks, mis garanteerib kõik inim- ja kodanikuõigused, selle garantiiks on kõigepealt meie enda tahe. Me tahame, et Eesti Vabariik oleks Euroopa demokraatlik riik.
Teiseks. Väga oluline garantii on see, et pärast põhiseaduse väljatöötamist esitatakse see rahvahääletusele. See põhimõte on sätestatud otsuseprojektis. Ei ole tähtsamat garantiid kui see, et põhiseadus tuleb vastu võtta rahvahääletusel.
Mis puudutab kohalikke omavalitsusi, siis teate väga hästi, et meie Ülemnõukogu liikmete hulgas on suur hulk kohalike omavalitsuste esindajaid, samuti Eesti Kongressi esindajaid, kes kuuluvad maakondade, linnade ja valdade volikogudesse.
Juhataja
Suur tänu! Kolleegid, ma vabandan manitsuste pärast, kuid ma juhin tähelepanu, et praegu esitatakse küsimusi. Ja küsimus koosneb küsilausest. Arvamused ja hinnangud kujunevad välja läbirääkimistel. Heldur Peterson.
H. Peterson
Lugupeetav juhataja ja ettekandja! Ma tahtsin pöörduda just kolleegide poole, et me oleme täna jõudnud tähtsa otsuseni. Me kibelesime juba eile, kuid erinevad jõud ei olnud kahjuks kompromissivalmid. Täna on tehtud terve päev suurt tööd ja ma usun, et esitatud dokument on selge. Kedagi pole tarvis veenda, me võiksime teha lühemalt ja mitte esitada nii palju küsimusi. Ka miitingut pole tarvis enam pidada, sest see toimus Vabaduse platsil. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! No, kus siin oli küsilause?
M. Lauristin
Härra juhataja, ma vabandan, ma jätsin vastamata härra Sovetnikovi kolmandale küsimusele selle kohta, kellega me hakkame taastama suhteid. Tõepoolest, diplomaatilisi suhteid saab taastada ainult konkreetsete riikidega ja iga riigiga eraldi.
J. Kass
Lugupeetud ettekandja! Kolmandas punktis räägitakse uuest põhiseadusest. Preambulas ja esimeses punktis on niisugused mõisted nagu "järjekestvus", "järjepidevus" ja "taastamine". Kas te olete minuga nõus, kui asendada sõna "uus" sõnaga "kaasajastatud"? Kas saavutame terves dokumendis parema sisulise kooskõla? Tähendab, kolmas punkt kõlaks nii: viia läbi Eesti Vabariigi kaasajastatud põhiseaduse järgi Eesti Vabariigi parlamendi valimised 1992. aasta jooksul. Kas siin tekib mingi juriidiline ja sisuline vahe? Tänan!
M. Lauristin
Hr. Kass! Ma arvan, et me oleme siin poolteise aastaga niivõrd küpsenud, et me enam iseendaga sõnadega ei mängi. Kui on kaasajastatud, järelikult on ka uus.
V. Kuznetsov
Lugupeetud ettekandja! Te rääkisite oma sõnavõtus Eesti rahva tahteavaldusest, aga Eesti territooriumil ei ela ainult eesti elanikkond ja see muulastest elanikkond, kes moodustab peaaegu 40 protsenti kõigist Eesti elanikest, väljendas samuti oma tahet märtsikuu referendumite ajal. Kuidas suhtuda muulastest elanikkonna tahteavaldusse? Kas see elanikkond peab nüüd ise oma saatuse eest hoolitsema, ise otsustama või pakute teie mingi muu tee? Tänan!
M. Lauristin
Hr. Kuznetsov, ma soovitan teil uuesti pöörduda teie ees oleva teksti poole. Nii eesti- kui venekeelses variandis on selgelt sõnastatud: eesti keeles "Eesti elanikkond", Eesti suure algustähega, mis tähendab Eestit kui maad, ja venekeelses variandis "население Эстонии". Mis puudutab seda, kas see tahteavaldus on piisav, siis teame väga hästi, et see on tublisti üle poole Eesti elanikkonnast, seejuures ei teinud me arvestust rahvuste järgi. Mis puutub kõigi Eesti elanike õiguste garantiisse, siis sellele ma juba vastasin. Teises punktis on öeldud, et Põhiseadusliku Assamblee moodustavad kaks kogu, kusjuures me teame, et Eesti Vabariigi Ülemnõukogu on valinud Eesti elanikkond, aga Eesti Kongressi Eesti Vabariigi kodanikkond.
Selle mehhanismi kaudu, ma usun, tagame tõepoolest kõigi eestimaalaste huvide arvestamise.
V. Andrejev
Lugupeetud Marju Lauristin! Millisest põhimõttest lähtudes delegeeritakse esindajaid Põhiseaduslikku Assambleesse - kas pariteetsetel alustel või mitte? Ja kas poleks mitte loogiline anda Eesti Kongressile Assamblee assotsieerunud liikme staatus? Ja teiseks. Eesti Vabariiki ja Venemaad seob omavahel leping. Venemaa vajab praegu toetust. Kas te ei arva, et enne nii tähtsa otsuse vastuvõtmist Eesti riikliku iseseisvuse kohta oleks vaja korraldada eelkonsultatsioone Venemaa Ülemnõukoguga? Tänan!
M. Lauristin
Ma alustan viimasest küsimusest. Me usume, et Vene parlament ja Vene demokraatlikud jõud suhtuvad meie tänasesse otsusesse mõistvalt. Meenutagem: ka suhtusime mõistvalt Venemaa presidendi ühepoolsesse otsusesse kuulutada ennast kõigi Venemaa territooriumil viibivate sõjavägede ülemjuhatajaks. Ta ei konsulteerinud enne seda meiega, sest ta oli kindel, et me toetame tema otsust. Meie oleme kindlad, et tema toetab ka meie otsust. Meie lootus põhineb meievahelisele lepingule, kus on öeldud, et "kumbki pool tunnustab teineteise riiklust vormides, mis kumbki pool endale valib".
Juhataja
Suur tänu! Vabandan, te jäite vist Viktor Andrejevile võlgu.
M. Lauristin
Teine küsimus oli delegeerimisest. Meil kõigil on selle kohta väga palju küsimusi. Need küsimused esitame siis, kui hakkame arutama protseduuriga seotud probleeme.
А. Labassov
Lugupeetud härra spiiker! Lugupeetud pr. Lauristin! Ma ei hakka vaidlema selle üle, kas
Nõukogude Liidus on või ei ole toimunud riigipööre. Minu arvates veel ei ole. Kas teile ei näi, et just meie tänane, minu arvates liiga kiiresti vastuvõetud otsus võib seada tõsisesse ohtu Eestis toimuvad rahumeelsed demokraatlikud protsessid. Ma lähtun sellest traagilisest olukorrast, mis praegu on Nõukogude Liidus välja kujunenud.
M. Lauristin
Ma usun, et selle protsessi kiirust loeme täna mõõtühikutes, millega tavaliselt kiirust ei mõõdeta. See mõõtühik kujutab endast soomusmasinate ja muude raskete masinate hulka meie teedel. Ja ma usun, et sama mõõtühik kehtib ka Venemaa ja kogu Nõukogude Liidu suhtes.
N. Zolin
Lugupeetud pr. Lauristin! Te ütlesite oma sõnavõtus, et see projekt ei ole koostatud ülepeakaela, vaid pika aja vältel. Minu teada koostati see dokument tänase päeva jooksul. Varem oli käibel ütlus: "Tao rauda, kuni Gorbatšov on võimul." Mul on selline tunne, et nüüd tuleb seda muuta: "Tao rauda, kuni Gorbatšovi pole." Meie süsteemis eksisteerib praegu ühtne passisüsteem, on ühised rahamärgid, sõjavägi ja piir, mida ei kontrollita. Kes nende küsimustega tegelema hakkab?
M. Lauristin
Kõigi nende küsimustega hakkame tegelema siis, kui võtame vastu kõik seadused, mis lahutavad meie riigivõimu Nõukogude Liidu riigivõimust. Me lahutame meie raharingluse ja meie majanduse, selleks et toimida iseseisva riigina kõigis suhetes Nõukogude Liidu ja teiste riikidega.
Juhataja
Suur tänu! Viimane küsimus Vitali Menšikovilt.
V. Menšikov
Pr. Lauristin! Mul on kaks küsimust. NSV Liidus toimunud riigipööre on praegu muutnud võimatuks kahepoolsed läbirääkimised. Ent kuni seal väljakujunenud ebamäärane olukord laheneb, jätkab Erakorralise Olukorra Komitee käskude andmist ja on olemas väed, kes neid käske täidavad. Ja ma pole kindel, et ei anta käsku tuua väed Tallinna. Ja kindlasti leidub vägesid, kes selle käsu täidavad. Mida me sel juhul teeme? See on esimene küsimus.
Teiseks. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu on seaduslikult valitud võimuorgan. Selle valis demokraatlikul teel kogu Eesti elanikkond täpsete seaduste ja täpse protseduuri alusel.
Kodanike Komitee on nende inimeste esindusorgan, kes olid Eesti kodanikud kuni 1940. aastani. Selle komitee valimised toimusid pehmelt öeldes väga spetsiifilisel teel ja üpris ebamääraste reeglite järgi. Nüüd aga asetatakse ta ühele tasandile Ülemnõukoguga. Kas see ei ole teie arvates vaikne riigipööre?
M. Lauristin
Kõigepealt vastus küsimusele, kas meie tänane tegevus vastab ohu suurusele. See küsimus on asjakohane ja mul ei ole vaja otsida mingeid uusi vastuseid, sest Eesti puhul on ajalooline pretsedent ehk ajalooline paralleel 1918. aastast. Me teame, et väljakuulutatud Eesti Vabariik vaevles sünnivaludes just sel hetkel, kui Tallinna sisenesid võõrad väed. Eesti Vabariik sündis sellest olukorrast sõltumata. Ja ma usun, et meie tänane otsus on aluseks järgnevale arengule ja areng on niisama viljakas, nagu oli 20 aastat kuni 1940. aastani. Mis me konkreetselt teeme, see ei ole selle otsuse teema.
Teine küsimus puudutab probleemi, kas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi roll
Põhiseadusliku Assamblee kujundamisel ei ole vastuolus meie põhiseadusega. Ei ole.
Juhataja
Suur tänu, Marju Lauristin! Sellega on planeeritud küsimused esitatud.
Lugupeetud kolleegid! Mul on ettepanek avada siiski läbirääkimised, kuigi mulle on laekunud hulk ettepanekuid läbirääkimisi mitte avada. Mul on ettepanek piirduda nende soovijatega, kelle nimed on praegu kuvaril ning lisada sinna veel hr. Lebedevi nimi.
Lugupeetud kolleegid, me töötame praegu mitte reglemendi järgi, vaid erivolitustega.
Reglemendi järgi oleksin pidanud pöörduma täiskogu poole palvega lõpetada läbirääkimised pärast 17. taotlejat. Niisiis kõneleb kuus rahvasaadikut. Palun kõnetooli Jaak Jõerüüdi.
J. Jõerüüt
Härra esimees, härra juhataja, head kolleegid! Ajaloo spiraalid liiguvad pidevalt ja vahetevahel õnnestub meil sattuda taas sellesse kohta, kus me asusime. Üks esimesi selles saalis vastuvõetud otsuseid oli otsus koostööst Eesti Kongressiga. Vahepeal on Eesti sise- ja välispoliitilises elus toimunud palju sündmusi. Tänases otsuseprojektis on minu arvates ajaloo spiraaliring pöördunud tagasi väga õigesse kohta. Tänase otsuse loomise valu väljendab taas üksmeele sündi Eesti ühiskonnas. See on tegelikult ainukene ja põhiline komponent, mille alusel on võimalik riiki taastada. Mul on selle protsessi praeguse käigu üle hea meel.
Ma kasutan harva fraasi "rahva tahe". Ometi tahaksin ma täna seda sõnapaari kasutada. Asjalugu on selline, et paljud politoloogid ja filosoofid on selles otsuses ära tähendanud seadusandjate olulise toe. Mina kasutan Nobeli preemia laureaadi Hajeki formuleeringut.
Tema mõte kõlab nii: "Seaduseandjatel ärgu olgu illusioone, et nemad teevad seadusi ja otsuseid. Nende ainuke kohus on seadused ja reeglid, mis on ühiskonnas sündinud või sündimas, üles kirjutada." Ma isiklikult olen täiesti veendunud, et selle projekti vastuvõtmise poolt hääletades kirjutan selle soovi otsuse keelde, mida on soovinud minu valijad. Mul on selleks täiesti kindlaid märke, ma olen selles lihtsalt veendunud. Seaduse - vabandust otsuse - tekst, mis on meie laual, on minu arvates selge, vaba deklaratiivsusest ja on tasakaalustatud.
Ma teen ettepaneku see ilma parandusteta vastu võtta. Tänan!
E. Põldroos
Härra esimees, härra juhataja, kolleegid! Täna me oleme astumas sammu, ühte nendest sammudest, mille nimel meid tegelikult on siia saali valitud. On selliseid asju, mis on niivõrd olemuslikud, niivõrd enesestmõistetavad, et igasugused püüdlused seda veel sõnades tõestada ja põhjendada tunduvad lihtsalt kohatuna ja ebasobivana.
Ja selle tõttu ma võib-olla peatun ainult ühel asjaolul, mis rangelt võttes ei olegi võib-olla kõlblik ja sobilik tuua põhjendusena, mis on meeleolulist laadi, aga minu jaoks piisavalt veenev ja toetav. Ma mõtlen seda rahvahulka, kes oli täna kogunenud Vabaduse väljakule.
Viimaste aastate jooksul on mul üsna sagedasti olnud võimalik suhelda suurte rahvahulkadega. Ma olen õppinud mõistma nende meeleolu ja tahet, nägema erilist aurat, mis inimesest lähtub. Ma pean tunnistama, et täna, kui tuli juttu Eesti Vabariigi taaskehtestamisest, nägin sellist ühtset veendumust, sellist ühtset tahet, ma ütleksin sundivat ja kohustavat tahet, mis inimestes vallandus. Ma mõtlen nendele kümnetele inimestele, kes selle lühikese tee jooksul, kui ma tulin alt Vabaduse väljakult üles Toompeale, mind peatasid ja lausa pisarsilmil ütlesid: "Mehed, tehke see asi ometi kord ära!"
Lugupeetud kolleegid, see tekst on lihvitud eri fraktsioonide ja samuti sõltumatute saadikute jõupingutustega, see on kokkuleppe vili, see on kompromissi vili. Ma palun teid, ma teen teile ettepaneku, et neid vaidlusi, mis on juba toimunud ja mille tulemusena see tekst on paberile pandud, enam uuesti ei alustaks. Võtkem seda teksti kokkuleppena, austagem seda kokkulepet ja kui me vähegi suudame, ärgem esitagem, nagu juba Jaak Jõerüüt tegi ettepaneku, siia mingeid parandusettepanekuid. Võtkem ta vastu sellisena, kokkuleppena, nagu ta meile on esitatud, rääkimata sellest, et me ei tea, kas me võime endale lubada pikki arutelusid. Tänan teid!
Juhataja
Suur tänu! Üks vahetäpsustus minu poolt, mis käsitleb venekeelset tõlget. Spetsialistid pidasid nõu, nad väidavad, et esimeses punktis tuleb vene keeles kirjutada подвердить, mitte
утвердить. Parandage palun see ära! Niisiis подвердить. Kõned jätkuvad. Heinrich Valk.
H. Valk
Lugupeetud esimees, lugupeetud juhatajad, lugupeetud kolleegid, kallis eesti rahvas! Kremlis riigipöördega tekkinud olukord on andnud meile võimaluse, mis on täiesti võrreldav 1918. aastal Eestis toimunuga. Võimusuhetes on tekkinud ajalõtk, mida me oleme kohustatud kiiresti täitma omapoolse algatusega. On selge, et vaba maailm ei tunnista Kremli võimuhaarajaid ning see saatuse poolt väljapakutud hetk töötab täna meie kasuks. Eesti iseseisvuse kinnitus on meiepoolne vastuhakk perestroika vastastele, vastuhakk Kremlis võimule tulnud ebaseaduslikkusele ja põhiseaduse vastasusele, mis ohustab maailmarahu ja Euroopa ühtsust ning mis annab väga soodsa tausta meie õiglasele püüdele. Me oleme siinsamas saalis kõnelnud ja veeretanud seda kuuma küsimust peost pihku, sahtlisse ja portfelli. Nüüd on viimane aeg sellisele ebamehelikule käitumisele lõpp teha ja meelde tuletada, milliste lubadustega me tulime siia poolteist aastat tagasi. Need lubadused on meil seni täitmata ja meil pole õigust täna siit Toompealt alla minna, kui me käitume argpüksidena ja jätame täitmata rahvale antud sõna. Eesti rahvas vaatab meid, kogu vaba maailm vaatab meid. Vaatame siis ka meie neile ausalt silmi. Tervitan taassündivat Eesti Vabariiki!
Juhataja
Suur tänu! Vladimir Lebedev.
V. Lebedev
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Ma ei ole ette valmistanud troonikõnet, nagu seda tegi kolleeg Heinrich Valk. Tahan pöörduda saadikute ja Eesti rahva mõistuse poole. Tahan öelda: "Braavo, Rahvarinne!", sest rahvarindelased jõudsid järjekordselt värvi muuta, säilitasid ilmselt taas oma võimu ja valitsuse. Seda, milleni see valitsus on meid juba viinud, Eesti rahvas ilmselt teab, aga milleni ta veel viia võib, seda saame arvatavasti varsti teada.
Kehtib erakorraline olukord, mis võib-olla pole veel täiel määral kehtestatud meie vabariigis. Vabariiki on sisse toodud väed. Meie praegune tegevus, selle dokumendi vastuvõtmine siin, on argument, mis võib kinnitada Riikliku Erakorralise Olukorra Komitee eksisteerimise vajadust. Seda tuleb ka arvestada. Selles dokumendis viitame 3. märtsi referendumile.
Lugupeetud kolleegid, tuletan teile meelde, et oli ka 17. märtsi referendum. Tulemused on teile teada. Ja ma palun järele mõelda, mis juhtub, kui me selle dokumendi vastu võtame.
Minu meelest peaks olema hoiatav näide Horvaatia, kus käib kodusõda Horvaatia vähemusrahvuse - serblaste ja enamusrahvuse vahel. See on seotud Horvaatia lahkulöömisega Jugoslaavia föderatsioonist. Ma arvan, et see peaks meile mõtlemisainet andma. Olukord
Kirde-Eestis peaks teile tuttav olema, eriti pärast seda, kui me ei andnud võimalust luua
Kirde-Eestis vabamajandustsooni. Ma arvan, et pärast selle dokumendi vastuvõtmist võib olukord Kirde-Eestis muutuda.
Tahaksin rääkida veel ühest asjaolust. Lugupeetud kolleegid, lugupeetud Eesti rahvas, mulle näib, et meie hulgas on poliitikuid, kes väga tahaksid istuda Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis tugitoolis, millel on silt "President"; mulle näib, et mõni inimene tahaks saada Eestimaa raudseks leediks või "rahva päästjaks". Peame olema väga arukad, tähelepanelikud ja ettevaatlikud. Ma arvan, et poolteist aastat ühist tööd on meile mõndagi õpetanud. Tahaksin vähemalt loota, et oleme õppinud kainelt mõtlema ja asju arutama ning prognoose tegema. Tahaksin seda uskuda.
Lugupeetud kolleegid, tunnetades õhkkonda saalis ja tundes, et minu sõnad ei jõua teieni, tahaksin öelda, et selles küsimuses meie fraktsioon, meie saadikurühm ei pea võimalikuks hääletamisest osa võtta. Tänan tähelepanu eest!
R. Veidemann
Austatud esimees, austatud juhataja, kallid kolleegid! Jah, täna õhtul me seisame silmitsi ajalooga. Me seisame küsimuse ees, kas lasta ennast möödakihutavast voolust kaasa vedada või tunnetada ennast selles voolus subjektina, rahva ja riigina. Tõesti, teistele võib see olla ainult möödaminev hetk, fakt kuskilt Euroopast. Mõnele siinistujale lihtsalt fakt impeeriumi ääremaalt. Kuid tuleb aru saada üht: meie jaoks on see kõik. Meie jaoks ei saagi see olla teisiti, sest ajalugu on määranud meid siia elama ja meie kohus rahvaesindusena on tagada eluvõimalus siin. Ajalugu on meile õpetanud, et omariiklus on kindlam viis seda Eestis tagada. Fakt, mille vastuvõtmisele me nüüd asume. Ma tahan rõhutada lootust, et see toimub kõrgemal mis tahes erakondlikust huvist, mis tahes kuuluvusest. See tähistab ühe tee lõppu, ent veel rohkem on teise tee valgust. Meil kõigil seisab ees pikk, pikk tee ületada üleminekuperiood iseendas, oma riigis. Nüüd oleme asunud teele. Me teeme selle otsuse hoopis teistsuguses olukorras, tõeliselt oma riigis. Jah, tõsi, olgu pealegi, et täna veel okupeeritud riigis ja sügavas ebamäärasuses ja ohtude keskel, aga siiski omaenda riigis. Ja mida suuremat, mida tähtsamat me võiksimegi veel soovida. Teen ettepaneku käesolev otsus parandusteta vastu võtta.
P. Grigorjev
Lugupeetud juhataja, lugupeetud saadikud! Mina ei esine läkitusega rahvale, aga olen nõus ühe sõnavõtjaga, kes ütles, et me võtame praegu vastu saatust määrava otsuse. Ühed jätkavad laulvast revolutsioonist tiivustatuna võidukat marssi, sammudes üle nende huvidest ja muredest, kes 17. märtsil pisut teisiti hääletasid. Lugupeetud härrad, väike osa sellest, mis täna Moskvas toimus, jääb ka meie südametunnistusele. Me kõigutasime koos meie perestroika algataja jalgealust ja lõpuks kukutasime ta. Kes on selles saalis meie vabariigi sõltumatuse ja suveräänsuse vastu? Võib-olla mõni üksikisik on selle vastu, aga minu valijad ja mina isiklikult esitan endale küsimuse, milline on minu ja minu valijate koht taasloodavas vabariigis. Kas saab siis rajada ühiskonda, tallates jalge alla seaduslikult valitud omavalitsusorganite seaduslikke õigusi ja anda võim komiteedele, kelle hinnang sündmustele on hästi teada meie regioonides. Pinev olukord kogu vabariigis, eriti Kirde-Eestis, lubab oletada selle sammu tagajärgi. Me võime veel kord deklareerida oma unistust, aga stabiilsust me ühiskonnas ei saavuta. Ma kutsun üles hästi läbi mõtlema meie aktsioone sellises pinevas olukorras. Et pole põhiseadust, mis tagab inimese demokraatlikud õigused ja kõigi sellel maal elavate inimeste võrdsuse, ei tõuse minul isiklikult käsi praegu rohelisele nupule. Tänan tähelepanu eest!
Juhataja
Suur tänu! Lugupeetud kolleegid! Läbirääkimised on lõppenud. Võimalik, et tehakse protseduurilisi ettepanekuid.
Tõsi, mul on neid laekunud ka kirjalikult päris palju. Sergei Petinov, kas protseduuri kohta? Sergei Petinov.
S. Petinov
Lugupeetud spiiker! Olen sunnitud pöörduma teie poole seoses sellega, mis meie tablool toimub. Tahan juhtida teie tähelepanu sellele, et ma panin oma nime sõnavõtuks kirja kohe pärast Pavel Grigorjevit. See tähendab, et minu nimi oli tablool kuues. Tõsi, seda ei olnud näha, aga ma vajutasin kohe pärast Pavel Grigorjevit nupule ja nägin, mis oli paremal ülemises nurgas. Pärast seda võeti minu nimi millegipärast tabloolt maha ja te piirasite sõnavõtjate arvu kuuega. Tahaksin teada põhjust, miks nii tehti, ja palun siiski sõna, nagu oli kokku lepitud. Tänan!
Juhataja
Kolleegid, kuvaril oli viis nime. Ja Lebedev oli kuues. Tema esitas oma taotluse kirjalikult.
S. Petinov
Seoses sellega olen sunnitud märkima, et sõnavõttude ajal olen kõigi saadikutega võrdne, seepärast on mul võrdne õigus sõna võtta. Tahan juhtida tähelepanu sellele, et minult on juba mitu korda võetud võimalus sõna võtta. Eile ei lastud mul isegi küsimust esitada, täna ei antud mulle sõna. Olen sunnitud esitama ametliku protesti. Tänan!
Juhataja
Pean ütlema, et küsimuse arutelu blokeerimine ei andnud eile tulemusi ja ei anna ka täna. Ja sellega on see teema ammendatud. See käib ka Kuznetsovi kohta. Tõlget ei ole? Selgitan kohe. Palun kontrollida, kuidas on lood tõlkega! Tõlge on olemas. Oleme otsustanud, läbirääkimised on lõppenud. Küsimus Valeri Koisilt, mis võib protseduuri puudutada. Uno Ugandi, kas teie küsimus käib protseduuri kohta? Palun!
U. Ugandi
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Meie arutelu hakkab jõudma lõppfaasi. Teen ettepaneku korraldada otsuse "Eesti riiklikust iseseisvusest" vastuvõtmiseks nimeline hääletus.
Juhataja
Kolleegid, minule on saabunud juba viis ettepanekut nimelise hääletamise kohta. Esimene ettepanek tuli Arnold Rüütlilt. Ma pole veel saanud kõiki ettepanekuid tutvustada. Kas Klavdia Sergijl on protseduuriküsimus? Palun.
K. Sergij
Lugupeetud juhataja, lugupeetud Ülemnõukogu esimees, lugupeetud rahvasaadikud! Ma räägin hääletamise motiividest. Mõistes, kui teravaks on muutunud olukord meie maal ja Eesti Vabariigis, ning kandes vastutust oma valijate ees, on saadikurühma "Virumaa", "Koostöö" ja "Võrdsete õiguste eest" ning "Kommunistlikku fraktsiooni" kuuluvad rahvasaadikud seisukohal, et neil pole võimalik võtta osa hääletamisest Eesti riikliku iseseisvuse küsimuses, sest meil endil pole vastavaid tagatisi ja me ei saa ka meie valijatele tagada rahu ja heaolu sõltumatus Eestis. Tänan!
Juhataja
Lugupeetud kolleeg Klavdia Sergij! Motiivide kohta oleks pidanud võtma sõna siis, kui olid läbirääkimised. Nii. Nüüd on asjaolud selgitatud ja ma palun lõppsõnaks kõnetooli Marju
Lauristini.
M. Lauristin
Lugupeetud Ülemnõukogu liikmed! Ma avaldan oma suurt kahetsust selle otsustuse suhtes, mida praegu väljendas Klavdia Sergij.
Me oleme poolteist aastat teinud palju tööd, mis näitab, et me võime leida lahendusi, mis garanteerivad just nimelt neid huve, millest te räägite. Ainus asi, mis neid huve ei garanteeri, on see, kui te ei osale meie ühises töös. Olen kindel, et me läheme siiski rahumeelselt edasi, et kõik, mis me koos oleme saavutanud, ei ole tühine. Teen mõned konkreetsed ettepanekud.
Kõigepealt veel üks parandus venekeelses tõlkes. Esimeses punktis tuleb sõna
ходaтайствовать asendada sõnaga добиваться. See on täpne vaste eestikeelsele sõnale
"taotlema".
Härrad Koit Raud ja Kalju Koha tegid parandusettepaneku. Et nad ei nõua hääletamist, jääb tekst muutmata. Seepärast ei ole vaja arutelu uuesti alustada.
Hr. Sovetnikov palub panna hääletusele parandusettepaneku lisada pärast sõnu "Eesti
Kongress" veel "linna- ja maakondade volikogud". Ma juba vastasin sellele ettepanekule oma ettekandes. Kui hr. Sovetnikov nõuab, siis peame muidugi hääletama. Kas hr. Sovetnikov nõuab hääletamist?
Juhataja
Üks hetk, üks hetk, kolleegid! Üks asi on osaleda otsuse vastuvõtmisel, teine asi osaleda parandusettepaneku hääletamisel. Sergei Sovetnikov, kas osalete parandusettepaneku hääletamisel? Ma panen parandusettepaneku hääletusele.
M. Lauristin
Kui ettepanekuid ei ole, siis lubage mul minna oma kohale hääletama.
Juhataja
Suur tänu! Sergei Sovetnikov võtab parandusettepaneku tagasi.
Lugupeetud kolleegid! Mulle on laekunud hulk ettepanekuid võtta see otsus vastu nimelisel hääletusel. Kõige esimese ettepaneku tegi hr. Rüütel. Seda ettepanekut on toetanud rahvasaadikud Põld, Kallas, Kass, Priks, Made. Selleks, et otsus läheks nimelisele hääletamisele on vaja kolmandiku kohalolevate rahvasaadikute toetust. Kohaloleku kontroll.
Hr. Rüütel, palun registreeruda! Kohal on 69 rahvasaadikut, puudub 35.
Kolleegid, meil on vaja vähemalt 23 rahvasaadiku toetust, et viia läbi nimeline hääletamine. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et võtta otsus vastu nimelisel hääletamisel? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 65 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, 4 on erapooletud. Hääletamine on nimeline. Panen otsuse eelnõu tervikuna hääletusele.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus "Eesti riiklikust iseseisvusest"? Palun hääletada! Vaja on 53 häält. Selle ettepaneku poolt on 69 rahvasaadikut, vastu ja erapooletuid saadikuid ei ole. Otsus on vastu võetud.
(Aplaus.)
Suur tänu, kolleegid! Teen ettepaneku alustada homset plenaaristungit kell 14.00.
Teadaanne. Saadikuid ootab lossi ees kolm mikrobussi. Nendega viiakse teid koju. Ma
õnnitlen kõiki! Tänaseks head nägemist!
