Accelerista proovisõit: 2.2 CRD diiselmootoriga Jeep Cherokee – müramiseks mõeldud!
Euroopas lisandus tänavu Cherokee jõuallikate valikusse 2.2-liitrine Euro 6 normidele vastav turbodiisel. Seda 200-hobujõulist naksakat mootorit me kollektiivselt ühel suvisel nädalavahetusel Eestimaa teedel testisimegi, kirjutab Accelerista.com.
FCA alustas Cherokee krossoveri tarnimist Euroopasse väikeste pausidega – näiteks Soome turule jõuti vahepeal tekkinud tootmisraskuste tõttu alles 2015. aastal.
Tõenäoliselt ei osanud Fiat Chrysler Automobiles ette näha mudeli nii suurt populaarsust ameeriklaste seas – tänaseni jätkub teispool Suurt Lompi olukord, kus ostetaks rohkem kui tootja kätte anda jaksab.
NÕUDLUS KUJUNDAB HINNA
2014. aastal sai tehtud pikem proovisõit 2-liitrise turbodiisliga Cherokeega ning hinnatud üldisemalt autot meeldib-ei meeldi skaalal. Juba tookord avaldas muljet auto suurepärane varustus, mis kõigi oma kellade ja tilinatega ei jää sugugi alla premium-klassi maasturilaadsetele.
Pole ka imestada, kui vaadata, keda nimetab tootja Cherokee konkurentideks – Audi Q5, BMW X3, Land Rover Disco Sport, Volvo XC60… allahindlust polegi võimalik teha!
Selle asemel on FCA teinud hoopiski korraliku hinnatõste: kui 2014. aasta kevadel algas odavaima esiveolise Cherokee hind 33 900 eurost, siis nüüd on kõige lihtsama, 140 hj bensiinimootori ja 6-käigulise käsikastiga Longitude-varustuses auto eest vaja lauda käia 36 500 eurot.
Meie proovisõiduautoks olnud 200 hj 2.2 CRD diiselmootori ja 9-käigulise automaatkastiga Drive I nelikveoskeemiga Limited-varustuses Jeep Cherokee hinnaks on 44 800 eurot.
Selles summas sisaldub ka 1800-eurone ADG lisavarustuspakett: kohanduv kiirusehoidik, rajajälgija, iseparkimine ja automaatne kaugtulede lülitus. Sõnaga, kõik see, milleta linnainimene korralikku kõikjalsõitjat enam ette ei kujutaks.
Iseasi, kas kujutlusest ka kaugemale minnakse või ostetakse ikka odavamast otsast esiveoline maastur(ilaadne)...
VÄIKE MUGAV AMEERIKLANE
Mis iganes oli Fiati ajend Chryslerit omandades, Jeepi ei ole nad suutnud itaallaseks väänata. Seni, kuni rooli tagaküljele jäävad alles raadio- ja helitugevuse reguleerimise lülitid, tabab iga autosse istujat äratundmine: “Jeep. Ameeriklane.”
Oma Fiat X500ga võivad nad kasvõi kõrvade peal kõndida, seal ei tule sellist mõtetki, et tegu on mingis osas jeebuga. Ja jumal tänatud!
Cherokee on sama ruumikas nagu 2013. aastal: ees on kontserdisaal, tagaistmel palun ärge sööge liiga palju; ja üldse, kui me laseme 60/40 istme alla, tegelege teie mujal muuga, meie siin veame nüüd kontrabassi.
Kahekomakahesest kostab salongi vaid diislile iseloomulikku madalat podistamist, tuulemüra ja teekonarused jäävad ilusti õue. Kui Cherokee mööda kruusateed mööda kraabib, siis on hääl küll suht võimas – seega, kiidame heliisolatsiooni!
8.4-tolline infolust ei ole ajale veel täiesti jalgu jäänud, ainult, et telefoni sisu autole üleandmiseks tuleb alla laadida vastav äpp (mida keegi meist ei viitsi teha, seega las jääda). Rõõmustav, et USB on normaalne, laeb nutika tunniajase sõiduga 100%-ni täis.
Kellad, viled, ohumärguanded on tüütud, aga need saab ükshaaval välja lülitada. Kena uudis on ka see, et võtmeta ukse avamise saab deaktiveerida nii, et auto avaneb üksnes puldist. Varganäod, pühkige mokad puhtaks ja minge nurka nutma!
