Barokkstiilis värav valmis osana Pärnu muldkindlustusvööndist 1669. aastal. Värava jooniste autor oli Rootsi fortifikatsiooniohvitser ja insener Paul von Essen, Rootsi sõjaväe kindralkortermeistri ja hilisema Liivimaa kindralkuberneri Erik Dahlbergi kaastööline.
Värava juurest viis vanasti sild üle vallikraavi Tallinna poole suunduvale postimaanteele. Kuni 1710. aastani nimetati väravat Kuninga ehk Carl Gustafi väravaks.

Vaade 20. sajandi alguses väravale vanalinna poolt.

Väravahoone on ehitatud maakividest ja tellistest, fassaadide välisvooder poorsest Riia dolomiidist. Sirget väravatunnelit katab keskelt 4,95 meetrit lai ja 6,85 meetrit kõrge silindervõlv. Väravatunnel on mõlemast otsast suletav tugevate tiibustega. Väravahoone keskel oli algselt langevõre.
Tallinna värav asus Mercuriuse ja Luna (eesti keelde tõlgituna Merkuuri ja Kuu) bastioni vahelises kurtiinis. Tallinna värava ees oli Õhtutähe raveliin (Abendstern), Riia värava ees Hommikutähe raveliin (Morgenstern).

Vaade enne Teist maailmasõda Tallinna väravale.

Kui Pärnu 1834. aastal kindluslinnade nimekirjast kustutati, anti kõik kaitserajatised linnale üle. 1860. aastal tegi Riia insener C.Wijr kindlustuste likvideerimise plaani, mis suures osas ka ellu viidi. Säilisid vaid Tallinna värav ja vallid värava juurest Venuse bastionini jõe ääres.

Vaade väravale möödunud sajandi alguses mere poolt.

Sarnased barokkstiilis valliväravad asusid 19. sajandini ka Tallinna suuremate keskaegsete väravate ees. Need lammutati koos keskaegsete väravatega, sest kitsad väravakäigud hakkasid takistama liiklust üha kasvavas linnas.

Järgmine kord räägime Tallinnas Tõnismäel asuva toreda nimega Õllepruuli tänava ümbruse ajaloost.