Vetevalla kauakestvad: teadlased hindavad grööni haide elueaks kuni 400 aastat

Päris omapärane mõelda, et meiega koos on samal planeedil elusolendeid, kes on pärit 17. sajandist, aga nii see on - grööni ehk arktika haid arenevad üliaeglaselt ja nagu nüüd selgub, ei saa enne 150 eluaastat suguküpsekski.

Juba 50ndail leiti, et haid võivad elada vähemalt 200-aastaseks, aga nüüd on numbreid veel täpsemaks - ja uskumatumaks - saadud.

Aastail 2010-13 kalameeste võrkudesse ja teadlaste õngede otsa jäänud 28 emast haid analüüsiti nende silmaläätsedest koeproove võttes. Proovide vanust hinnati süsinikdateeringuga. Seejärel analüüsiti jälgi, mille loomadele olid jätnud 50ndate tuumakatsetused - teadlastele on teada, et nende testide jäetud "molekulaararmid" on alles ka aastakümneid hiljem ning toimivad justkui ajatemplina.

Saadud infot haide mõõtmetega kombineerides saadi loomade umbkaudne vanus teada. Kõige väiksemad neist, alla kolme meetri pikkused hinnati alla saja-aastasteks. Need olid grööni hai kohta väga noored, nii-öelda kutsikad.

Kaks vanimat haid olid pisut alla viie meetri pikkused ja nende vanuseks hinnati 335 (+/-75) ja 392 (+/-120) aastat. Seega, ka kõige konservatiivsema hinnangu puhul on nad siiski umbes 272 aasta vanused, mis teeb neist ikkagi maailma vanimad selgroogsed.

Inimestele grööni haist suurt ohtu pole, kuna nad eelistavad kala ja ujuvad väga aeglaselt.