Heaolu-uuring: Eesti on elamiseks üks paremaid kohti maailmas
Raport uuris, kuidas suudavad riigid majanduskasvu kasutada oma inimeste ja keskkonna heaks, kirjutab Bioneer.ee.
Raport mõõtis lisaks SKP-le 44 näitajat, mis peegeldavad olukorda hariduses, tervises, keskkonnahoius, ühiskonnakorralduses jne.
Kokku mõõdeti heaolu 162 riigis, Eesti heaolu näitaja on 78,8 punkti sajast. Meie heaolu on uuringu järgi praktiliselt sama Lõuna-Korea (79), Qatari (78) või Araabia Ühendemiraatidega (77,1). Samas on Uruguai heaolu indeks ainult veidi väiksem kui Eestis (62,9).
AKÜ juhi Sigrid Solniku sõnul on raport hea teenäitaja riikide edukuse mõõtmiseks.
“SKP järgi riikide reastamine on lihtne, aga see ei anna meile tõelist pilti nende maade käekäigust. Majanduskasvu eest maksab sageli lõivu keskkond - raport näitab, et kiirema majanduskasvuga riikides on keskkonnahoid pigem halvas seisus.
Kõige elavam näide on Hiina, mille majanduskasv tuleb kohaliku looduse ja inimeste arvelt. Teema ei ole võõras ka Eestile, esimestena tulevad pähe lendorava elupaikade kaitse või põlevkivi pidamine mõistlikuks energiaallikaks.”
Sigrid Solnik: “Oluline on pöörata pilk majanduskasvu taga ajamiselt inimeste heaolule, olgu siis kaugel arenguriikides või siinsamas Eestis.
Heaolu võib sõltuda meie jaoks ootamatutest asjadest, näiteks võimalusest enda raha pangas hoida ja mitte muretseda selle pärast, kuhu pere säästud peita.
Eestis tuleb ainult tormide ajal meelde, kui suur õnn on pidev elektriühendus või kui olulised on igal aastaajal läbitavad teed.”
The Boston Consulting Groupi raport “The Private-sector Opportunity to Impove Well-being” leiab, et vaesuse likvideerimine maailmast on võimalik, kuid selleks on vaja põhjalikult ümber teha edu mõõtmise süsteem ja mis kõige olulisem – kaasata senisest rohkem erasektorit.
Inimeste heaolust parema ülevaate saamiseks analüüsisid autorid 44 mõõdikut eri valdkondadest: sissetulekud, majanduslik stabiilsus, tööhõive, tervisenäitajad, haridus, infrastruktuur, kodanikuühiskond, valitsemine ja keskkond (vt graafikut raporti leheküljelt 13).
Kogu raportiga saab tutvuda siin (Riikide võrdlustabelid on raportis leheküljel 40, näitajate selgitused vahetult enne seda.)
Raporti teemasid laiendab Arvamusfestivali arutelu Arengukoostöö alal reedel, 12. augustil: Majandusareng ja heaolu – kas ühe rikkus on teise vaesus?
