Kui küsitud summa seatud ajaperioodi jooksul kokku voolab, siis võtab Kickstarter sellest 8-10% endale. Kui ei saa, saavad toetajad kogu raha tagasi.

Ja see on müstiline, mida kõike inimesed ei küsi ja saa. Forte avaldas näiteks uudise selle kohta, kuidas mingi USA kutt tahtis kartulisalatit teha, küsis Kickstarteris 10 dollarit ja... lahked toetajad andsid kokku 55 492!

Igasugused sarnased naljavennad ja muidu optimistid, kes ei suuda lubatud projekte siiski realiseerida ja küsivad mõnikord isegi raha juurde, on aegade jooksul ühisrahastuse mainet rikkunud. Eriti Kickstarteri oma, mis on ju kõige tuntum säärane keskkond.

Sestap oleks mõistlik vaadata ka seda, kui palju Kickstarterist on kasu olnud. Asja võttis uurida Pennsylvania ülikooli professor Ethan Mollick ja tema esileb Kickstarterilt saadud andmete põhjal selliseid saavutusi:

* Kickstarter on aidanud luua 29 600 täis- ja 283 000 poole koormusega töökohta ning 8800 firmat

* iga küsitud USA dollari vastu saadakse reeglina hoopis 2,46

* rohkem saavad reeglina need, kelle projekt seostub tootedisaini või toiduga

* Kickstarter on toonud projektide loojatele ja nende tiimidele kokku 5,3 miljardit dollarit

* 37% loojatest usub, et Kickstarter aitas neil karjääri teha

* 21% usub, et hakkasid tänu edukale KS-kampaaniale üldse rohkem raha teenima

* filmitegijad, muusikud, kirjanikud ja videomängude loojad on Kickstarteri kaudu saanud raha ka sisu levitamise või kirjastamise lepingute jaoks

* suurimad Kickstarteris hoogu kogunud projektid on näiteks Oculus Rift (virtuaalreaalsus) ja Pebble (nutikellad). Edukaimate pingerea leiad KS-i lehelt.

Raha küsimine pole muidugi edu pant. Mõni negatiivne näitaja ka:

* 196 240 projekti on jäänud eduta

* 109 662 edukalt raha kogunud kampaaniast umbes iga kümnes ei suutnud oma lubadusi pidada ja toetajatele nende tasu saata.