Eestlaste (s o Eestis sündinute) arv on Soomes samuti (2015. aasta seisuga) rekordiline - 44 481.

Soome rahvastikuregistri andmetel on tänase seisuga Soomes elanikke 5 500 149, ehk esmakordselt ületatud 5,5 miljoni piir. Ametlikuks muutub see fakt küll alles siis, kui ka riigi Statistikakeskus (Tilastokeskus.fi) seda augusti keskel kinnitab. Igatahes loomulik iive on olnud juba aastaid miinuses, rahvastiku kasvu on ülal hoidnud just kasvav sisseränne.

Rahvastiku jagunemise osas on meil tugineda mulluse aasta järgsetele kokkuvõtetele, kui sealsest rahvastikust oli Soomes sündinuid oli 5,15 miljonit, mujal sündinuid aga 337 162.

Ja Soome tungivast migratsioonilainest rääkides, on põhjust süürlaste asemel hoopis rääkida palju lähematest naabritest.

Endises NSV Liidus sündinuid on Soome elanike seas kirjas 55 552 ja on põhjust arvata, et eestlasigi on nende seas (lisaks muidugi ingerisoomlastele). Eestis sündinuid on 44 481. Rootsis sündinuid 31 994. Venemaal sündinuid 12 766. Iraagis sündinuid 10 723. Somaalias sündinuid 10 570. Hiinas sündinuid 9 956. Tais sündinuid 9 742. Vietnamis sündinuid 6 603.

Kuigi mullu jõudis ka Soome suurem pagulaslaine, siis vaid mõni protsent nendest oli tegelikult pärit Süüria sõjakoldest. Asüüli palus mullu Soomest kokku 32 476 inimest, kui aasta varem oli nende arv olnud vaid 3651. Suurim osa neist tuli mitte Süüriast, vaid ennekõike Iraagist, Somaaliast ja Afganistanist.

Topeltkodakondsus ühendab 25 572 Soome kodanikku Venemaaga, 7007 kodanikku Rootsiga, 4147 kodanikku Eestiga, 3810 USA-ga ja 3592 Somaaliaga.

Kui aastate järgi vaadata, siis Soome kodakondsuse on võtnud seniseid Eesti kodanikke:

Kokku 6180 inimest, kellest selge enamik seega on säilitanud ka oma Eesti kodakondsuse. Ülejäänud, kokku ligi 45 000 eestlasest, elavad ja töötavad Soomes muudel tingimustel.

Kui elanike sünniriiki vaadata, ületas Eestis sündinute arv Soomes 5000 piiri aastal 1995, 10 000 piiri aastal 2003, 20 000 piiri aastal 2009, 30 000 piiri aastal 2012 ja 40 000 piiri aastal 2014. Eestlaste sisserändu soodustab madalam keelebarjäär ja see, et Euroopa Liidu sees on liikumine vaba.

Enne 1988. aastat oli Soome küll riigiks, kuhu isegi "ärahüppajad" Eestist ei riskinud jääda, siis anti nad veel reeglina NSV Liidule tagasi.