Perseiidid 2016: tähesadu tabab meid seekord 150 korda tunnis
Läheneb astronoomiahuviliste kokkutulek, läheneb ka perseiidide meteoorivoolu maksimum. Möödunud aastal läks meilt IMO-kirja 7 vaatlejat ja kokku 254 meteoori, mis on viimaste aastate tublim tulemus (vt http://www.imo.net/live/perseids2015/#observers). Tähelepanuväärne on, et vaatlejad täitsid IMO online-vormi iseseisvalt. See omakorda näitab, et meie hulgas on 4 – 5 vaatlejat, kes võivad algajaid juhendada. Palun olge aktiivsed uute vaatlejate kaasamisel!
Nojah, võib ju väita, et mullu oli meil tegu noorkuu-perseiididega ja spetsiaalselt valitud vaatluskohaga. Et nagu poleks tänavu lootustki vastu saada… Aga päris nii see ei ole, ja seda kahel põhjusel:
Esiteks – esimeses veerandis olev Kuu loojub piisavalt vara (10.08 kl 23.40; 11.08 Kuu ei looju; 12.08 loojub kl 00.06; 13.08 kl 00.38). Seega jääb täispimedat aega piisavalt, pealegi on hommikupoole ööd radiant kõrgemal ja ka sporaadiliste meteooride sagedus suurem.
Teiseks: nagu väidab naabrimees Esko Lyytinen, on perseiidide sagedusel veel teinegi periood – 12 aastat. Põhjuseks asjaolu, et emakomeet Swift-Tuttle on 1:11 tiirlemisresonantsis Jupiteriga, st komeedi keskmine periood on 11 korda pikem Jupiteri tiirlemisperioodist. Jupiteri teeb täistiiru ümber Päikese (ja läbib meteoorivoolu orbiidi tasandi) 11,86 aastaga, olles sel ajal voolu meteoorkehadele kõige lähemal. Väidetakse, et Jupiteri gravitatsiooniväli kallutab voolu Maale lähemale, põhjustades intensiivsemat tähesadu. Rehkendus on tavapäraselt keeruline ja tulemused vasturääkivad, fakt on aga see, et aastatel 1980, 1992 ja 2004 nähti tavapärasest rohkem meteoore.
2004. a kokkutulekul Krabi koolis langes oodatav maksimum ajale, kus Kuu oli noorkuu faasis. Kohal olid ka külalised Soomest, et kontrollida Lyytineni rehkendusi spetsiaalse videokaamera abil. Õnnetuseks juhtus just see „maksimumi öö“ olema pilves ja oodatud tulemus jäi saamata. Aga teistel öödel nägime meteoore palju – kokku registreeris 15 vaatlejat kolme öö jooksul enam kui 800 „langevat tähte“, neist 579 perseiidi.
Liidame 2004. aastale 12, saame 2016. Mida siis oodata?
Maa läbib voolu tasandi 12. augustil kl 8.22 UT (meie ajas 11.22 ehk südapäeval). Jäägu see maksimum siis ameeriklastele. Aga: alates aastast 1999 püütakse ennustada ka lokaalseid maksimume, mida tekitavad emakomeedi varasematel periheeli läbimistel tekitatud tolmupilved. Meetod, mille töötasid välja David Asher ja Robert McNaught, põhineb eralduvate pilvede dünaamika modelleerimisel ja toimis leoniidide puhul suurepäraselt. (Vt autori artiklit “Horisondi” 2000. aasta oktoobrikuu numbris.)
Aga – leoniidide emakomeedi periood on vaid 33 aastat (Swift-Tuttle’i 133 vastu) ning valemite täpsustamiseks vajalike vaatluste arv võrratult suurem. Sellele vaatamata on arvutused tehtud (lisaks E. Lyytinenile veel venelane Mihhail Maslov ja prantslane Jeremiah Vaubaillon) ja need annavad lootust, et oodatav kõrvalmaksimum leiab aset ööl vastu 12. augustit, tund enne päikesetõusu (23.23 UT ehk 02.30 meie ajas).
Kokkuvõtteks: parimad vaatlusööd on 11/12 ja 12/13 august, pärast keskööd. Kui ennustused paika peavad, võib tunniarv ulatuda kuni 150-ni. Perseiidide vool on suhteliselt hajus, meteoore jätkub terveks järgmiseks nädalaks. Ning mine tea, äkki õnnestub pihta saada mõnele hulkuvale pilvele, mis sisaldab eriti heledaid meteoore. Igatahes – 2007. aastal pani 12 vaatlejat Tõravere mäel kolme ööga kirja üle 1200 meteoori.
Selget taevast!
