Nähtamatuse keepi inimesele selga panna pole nähtavasti võimalik
Nähtamatuse-keepe on üritatud luua umbes kümme aastat, alates sellest, kui Imperial College Londoni uurija John Pendry koos kolleegidega pakkus välja viisi valguse juhtimiseks objektidest üle või ümber nende, kasutades selleks eksootiliste omadustega materjale — nn metamaterjale. Ideaalis peaksid sellised materjalid toimima passiivselt, s.t ilma, et neisse peaks energiat juurde viima, ning valguse kõikidel lainepikkustel. Vahendab New Scientist.
Nüüd aga on USA-s Austinis tegutseva Texase ülikooli uurijad Andrea Alù ja Francesco Monticone näidanud, et nii suurte mõõtmetega passiivset nähtamatuse-keepi, mis suudaks peita inimese (või mis tahes makroskoopilise objekti), pole tegelikult võimalik konstrueerida.
Praktiline nähtamatuks muutev tehnoloogia peaks valgust täiuslikult ümber objekti koolutama ja edasi vaataja silmani juhtima, kusjuures seade ise peaks olema umbes sama suur kui peidetav objekt. Elektriahelate teooriale toetudes näitasid Alù ja Monticone aga, et mida suurem on „keep“, seda väiksem on valguse lainepikkus, mida see koolutada suudab.
„Praktilises mõttes tähendab see, et nähtamatuks on võimalik muuta vaid konkreetseid värvuseid,“ nentis Alù.
See ei tähenda, et võimalik oleks luua nähtamatuse-seadet, mis koolutab täiuslikult kõiki nt sinise värvuse toone. Peidetava valguse lainepikkuse-vahemik peaks olema isegi kitsam kui see, mida kiirgab välja kõige täiuslikum laser maailmas. „Sisuliselt oleks see võimatu,“ rõhutab Alù.
Peale selle võiks katse peita ühtainsat ülispetsiifilist sinise värvuse varjundit muuta varjatava objekti veelgi silmatorkavamaks. Selleks, et too sinise värvuse spektrilõiguke nähtamatuks muutuks, peab kogu energia, mida objekt muidu tolles sinise värvuse lainepikkuse-vahemikus kiirgab, ergastama teisi värvuseid, mis muudaks kõik värvused kogu ülejäänud spektris eredamaks.
Mitmesugused eriversioonid nähtamatuse-kilbist on siiski teostatavad, kuid ka nendega kaasneb palju probleeme ning seni ei paista, et neid võiks kunagi olla võimalik kasutada inimese mõõtu objektide peitmiseks.
Näiteks töötab Alù sellise aktiivse kiirguskilbi kallal, mille koostismaterjalid pumpavad süsteemi energiat. See on teostatav aga ainult nähtavast valgusest märksa pikemate valguse lainepikkuste puhul, nt raadiolainetega — ja ka siis peab kõige suurema mõeldava objekti, mida niimoodi varjata õnnestuks, läbimõõt jääma väiksemaks kui 30 sentimeetrit.
Teist tüüpi „keep“, mis valgust koolutab, muudaks objektid nähtamatuks ainult valguse teatud intensiivsuse juures. Niipea, kui ümbritsev valgus muutub eredamaks või tuhmimaks, ilmuks sellise seadmega varjatud objekt aga otsekohe nähtavale.
