Sakala Partisanide pärand: Tugev sümbol liidab 2. jalaväebrigaadi
2. jalaväebrigaadi sümboolikat uuendati, et lähendada seda nii Eesti Vabariigi kui ka maaväe ja jalaväe sümboolikale. Nii otsustatigi võtta kasutusele Vabadussõja ühe olulisema ajaloolise üksuse, Sakala partisanide rügemendi sümboolika, mis väärtustab selle kaudu Vabadussõjas võidelnud meeste panust oma riiki ja tugevdab sellega üksuse kaitsetahet ning loob aluse tugeva meeskonnana jätkamiseks. Lisaks oli Sakala partisanide rügement viimane Vabadussõja-aegne nimeline väeosa, mille sümboolikat polnud veel kasutusele võetud.
Sakala partisanide rügemendi võitlustanner oli Vabadussõja lõunarinne, sealhulgas peeti lahinguid Petseri-, Võru-, Tartu- ja Viljandimaal ning peamine puhkuse ja täiendamise koht oli Tartu linn. Sakala partisanide rügement oli kõrge moraaliga vabatahtlikest koosnev üksus, mis tegutses edasi ka pärast Vabadussõja lõppu ja oli reservjalaväerügement, mis valmistus kaitsma Eesti vabariiki. 2. jalaväebrigaadi kindel tahe on jätkata sama võitlusvõimelise ja kõrge moraaliga väeüksusena, mida toetab Sakala partisanide rügemendi loodud traditsioon ja väärtused.
„Vaherahu saabudes asus pataljon Tartus. Tartus peeti ka esimest aastapäeva 31. detsembril 1919. aastal. Pataljoni esimeseks aastapäevaks annetas Tartu Naisselts pataljonile lipu, tänutäheks tõhusa töö eest lahinguväljal. Samuti sai pataljon embleemi vasakul varrukal kandmiseks (Sakala, nr 151, 23. detsember 1938).“
2. jalaväebrigaadi lipp on kahepoolne. Lipu ühel poolel on Eesti vabariigi lipp ja riigivapp. Lipu väeosa külg on põhivärvilt must ja selle keskel asetseb 2. jalaväebrigaadi vapp. Brigaadi vapi all on kujutatud kolm rukkihakki, mille pead projekteeruvad sinisele taeva foonile. See pilt on raamitud kullavärvi viljavihkudega. Lipuvälja ülemise poole keskkohal on kujutatud kuldkollast kaheksaharulist kiirtega Koidutähte. Vapi kohal on poolringis struktuuriüksuse nimetus – 2. jalaväebrigaad. Lipu alumisel äärel vasakul on Sakala partisanide pataljoni asutamise aeg 25. detsember 1918 ja keskel trükitähtedega Sakala partisanide rügement ning lipu paremal äärel 2. jalaväebrigaadi asutamise aeg 1. august 2014.
Lipu annetamise päevast alates kannavad 2. jalaväebrigaadi tegevväelased oma käisel ka uut embleemi, mida kandsid alates aastast 1919 Sakala partisanide rügementi kuulunud vaprad võitlejad. Embleemi on kujundanud kunstnik Voldemar Kangro-Pool Sakala meestele aastal 1919, kui partisanide pataljonist sai rügement. Käiseembleem koosneb 2. jalaväebrigaadi vapist ning kiriembleemist, mis näitab kuuluvust 2. jalaväebrigaadi.
Vapil on mustal põhjal sümbolitena kasutatud elava inimese palet ja surnupealuud, mille vahel asub mõõk. Märk sümboliseerib elu kaitsmist surma eest ja võitlejate alatist valmisolekut ohverdada elu kodumaa vabaduse eest. Mõõga terav ots toetub loorberioksale, mis tähendab, et mõõga läbi surma eest kaitstud elu ja vabadust kroonib loorber. Kiriembleem on must hõbehalli äärisega kilp, millel araabia number 2, kilp on paigutatud hõbehalli äärisega mustale lindile.
Edaspidi on 2. jalaväebrigaadil plaanis kasutusele võtta Sakala partisanide rügemendi rinnamärk ning 2. jalaväebrigaadi tagalapataljon on võtnud kasutusele oma üksuse vapi ning töötab välja lippu ja rinnamärki. Lisaks sellele tahab brigaad tugevdada reservüksuste motivatsiooni ja ühtekuuluvust, võttes kasutusele loogilise järjepidevuse järgi Vabadussõja-aegse sümboolika. Näiteks kogub Eesti reservohvitseride kogu raha, et annetada 2. jalaväebrigaadi suurtükiväe reservpataljonile Vabadussõjaaegse II diviisi suurtükiväe lipp.
