Ookeani turvamehed: küürvaalad kaitsevad teisi mereloomi teadmata põhjusel mõõkvaalade eest
Teadlased on nüüdseks olnud korduvalt selliste juhtumite tunnistajaks ja nad ei suuda välja mõelda, miks küürvaalad niimoodi käituvad. Seda enam, et küürvaaladele endale ei ole sellisest teguviisist mitte mingit kasu, otse vastupidi – mõõkvaal on tippkiskja, kellega ookeanis tüli norimine pole kõige parem mõte.
Ja tõepoolest, mõned teadlased oletavad, et küürvaalad võivad olla lihtsalt altruistid. See, et nad teiste liikidega nagu mõned delfiinid sõbralikult läbi saavad, on tegelikult juba varasemastki teada.
Merebioloog Robert Pitman oli aastal 2009 Antarktika vetes tunnistajaks jahmatavale vaatepildile, kus küürvaal astus välja ühe Weddelli hülge kaitseks. Rühm mõõkvaalu oli hülge jääpangalt merre tõuganud ja tundus, et loom saabki nende roaks. Ent küürvaal keeras end selili, asetas hülge oma kõhule ja kaitses seda nii, kuni hüljes sai end teisele jääpangale rabeleda.
Pärast seda imetabast päästeoperatsiooni hakkasid Pitman ja ta kolleegid sarnaste juhtumite kohta arvet pidama ning neid juurde otsima. Kokku leidi aastaist 1951-2012 54 erineva uurija tähelepanekuid 115 iseäraliku juhtumi kohta, kus küürvaalad ja mõõkvaalad osalisteks olid. Uuringutulemused avaldati nüüd ajakirjas Marine Mammal Science.
115 juhtumist 57 protsenti olid algatatud küürvaalade poolt, mis tähendab, et nad otsivad aktiivselt mõõkvaalu, et nendega kaklusse astuda. Enam kui 87 protsendil juhtudest olid mõõkvaalad parasjagu jahti pidamas, kui küürvaalad järsku mängu tulid ja nende ettevõtmisele kaikaid loibadesse loopima hakkasid. Ja mis kõige märkimisväärsem, 89 protsendil juhtumeist sekkusid küürvaalad siis, kui mõõkvaalad olid ründamas mõnd teist liiki, mitte küürvaalu endid. See tähendab, et need merehiiglased ei kaitse mitte ainult ennast, vaid ka teisi. Mõõkvaalu peksti loibade ja lestadega, häälitseti kurjakuulutavalt ja neid aeti taga.
Fenomen on seletamatu, aga oletatakse, et küürvaalad võivad nii käituda seetõttu, et nad teavad, et mõõkvaalad võivad nende endi noori järglasi rünnata. Täiskasvanud küürvaaladel naljalt looduslikke vaenlasi pole, noori ja haigeid vaalu kütivad mõõkvaalad aga küll. Seega oletavad teadlased, et küürvaalad sekkuvad igaks juhuks alati, kui kuulevad mõõkvaalu kusagil jahti pidamas, isegi teadmata, keda täpselt kütitakse.
Ent miks nad jätkavad pärast seda, kui neile on selgeks saanud, et mõõkvaalad pole parasjagu küürvaalade kallal, on siiani seletamatu.
