Autosõidu ABC: Mis on ja kuidas töötab ACC ehk kohanduv kiirusehoidik?
ACC ehk kohanduv kiirushoidik on uutes autodes saamas standardiks. Tüüpiliselt radarianduriga töötav pikivaheregulaator teeb sõitmise pingevabamaks nii maanteel kui tiheda liiklusega tänavatel. Vaatame lähemalt, kuidas kohanduv kiirushoidik töötab ja milleks hea on.
Eestikeelne “kiirushoidik” lisati ÕSi uute sõnade lehele 2009. aasta 18. veebruaril. Keeleuuendajad vaidlesid siis ja vaidlevad tänagi, kas parandada praegu nimetaval käändel põhinev sõnakuju omastavaks “kiirusehoidikuks” – autol on ju pidurivõimendi, roolilatt, klaasipuhastid jne., lubada paralleelvorme või leida sootuks muu sõna praeguse kõrvale?
Erinevaid autoteemalisi artikleid lehitsedes kohtab nii ingliskeelset lühendit ACC (Adaptive Cruise Control), pikivaheregulaatorit, kohanduvat tempomaati kui kes-teab-mis-imevorme. Täna loeb EKI õigeks siiski nimetaval põhinevat vormi ning me kirjutame korrektselt “kiirushoidik”.
Kui 2013. aastal hindas Bosch, autotööstuse üks olulisemaid tarnijaid kohanduva kiirushoidiku levikuks umbes 4% kõigist autodest, siis tänaseks on protsent tunduvalt suurem. Pikivaheregulaator on paljudel keskklassi autodel baasvarustuses ning lisavarustusena pakutase seda väike-keskklassi sõidukitele ja väikeautodele.
Hea näide on Volkswagen, mis pakub kohanduvat kiirushoidikut kõigile oma “pereliikmetele”, VW Polost alates. Oma osa pikivaheregulaatori levikul on odavamate kestegevuskaugusega radariandurite kasutuselevõtul.
Eri tootjate poolt läbi viidud uuringud viitavad, et kohanduv kiirushoidik – vastupidiselt levinud arvamusele, et juhi tähelepanu hajub -hoiab juhti kauem erksana, sest pole niipalju siblimist. Kohanduv kiirushoidik aitab uuringute põhjal oluliselt kaasa liiklusturvalisusele ja liiklusvoo ühtlustamisele.
Loe edasi siit
