Leidlikud 1970-ndad: rootslased, kes olid tööleilmumiseks "liiga geid"

Psühhiaatria pole mitte alati suhtunud mõistvalt inimestesse, kelle seksuaalsus kaldub kõrvale ühiskonnas parasjagu kehtivatest normidest.

Homoseksuaalsust peeti veel 20. sajandi keskel paljudes riikides vaimuhaiguseks — kui see polnud suisa kriminaalkuriteona karistatav.

Isegi avatuse ja võrdõiguslikkuse kantsis Rootsis peeti homoseksuaalset sättumust veel 1979. aastal ametlikult vaimseks häireks.

Tol aastal kasutas rühm rootslasi ära juriidilist raamistikku, mis kuulutas homoseksuaalse sättumuse haiguseks, andes oma tööandjatele teada, et nad ei saa haiguse tõttu tööle ilmuda, sest on homoseksuaalsed.

Ühel Smålandi naisterahval õnnestus „gei-olemise“ eest isegi haigekassalt haigushüvitist saada.

See oli osa Rootsi lesbiliste, geide, biseksuaalsete ja transseksuaalsete inimeste õiguste eest võitleva rühmituse RFSL laiemast protestist.

Rootsis dekriminaliseeriti homoseksuaalsus 1944. aastal, kuid tervishoiustandardeid välja töötava riikliku tervise- ja hoolekandeameti hinnangul oli jätkuvalt tegemist haigusega.

Kuna traditsiooniliste kirjutamis- ja helistamiskampaaniatega edu ei saavutatud, ummistasid RFSL-i protestijad riikliku tervise- ja hoolekandeameti hoone trepi, skandeerisid loosungeid ja lehvitasid lippe.

See leidis aset keset 1979. aasta Stockholmi nn homoseksuaalsuse vabastamise nädalat. Protestide tulemusel kustutas esimese riigina Euroopas just Rootsi hoolekandeamet 1979. aasta oktoobris homoseksuaalsuse haiguste loendist.