Suvine Horisont: Kõik, mida vaja teada Zika viirusest, ilmast ja välgust, pisut ka peamurdmist
Horisondi juuli-augustinumbri kaaneloos „Zika viirushaigus. Tee vaikolekust pahaendelise epideemiani“ kirjutab epidemioloog Kuulo Kutsar Brasiilias ning teistes Ladina-Ameerika ja Kariibi mere maades ohtliku ulatuse võtnud Zika viirushaigusest.
Hävitava iseloomuga ja sääskedega leviv viirushaigus, mis kahjustab kesknärvisüsteemi ja põhjustab lootel kaasasündinud väärarenguid, on jõudnud rohkem kui kuuekümnesse riiki. Kas ka Eestis on põhjust seda viirust karta?
Intervjuus usutleb Horisont sel korral meteroloog Taimi Paljakut. Paljak on üks neist, kelle häälega oleme harjunud kuulama raadiost või telerist ilmateateid. Millest muust kui ikka ilma prognoosimisest rääkis temaga Ulvar Käärt.
Taanis katalüsaatoreid ja kõrgtemperatuurseid elektrolüüsereid tootva ettevõtte Haldor Topsøe juhtiv arendusinsener Rainer Küngas kirjeldab artiklis „Vesiniku vesine lugu“, et veest vesiniku tootmine on üks neist tehnoloogiatest, millele on viimase kahekümne või enamagi aasta jooksul suuri lootusi pandud. Kauaoodatud läbimurre on aga seni jäänud tulemata. Kas teadlased ja insenerid on asjale käega löönud? Kaugeltki mitte, kinnitab Küngas.
Naljad võimendavad, moonutavad ja üldistavad tegelikkust. Ehkki meil on vahel kombeks aasida oma lõunanaabrite rumalust, ei usu enamik meist, et nad päriselt sellised on. Pigem ütlevad sihtmärgi valik ja talle omistatud iseloomuomadused ühtteist meie endi kohta. Nõnda tõdeb Eesti kirjandusmuuseumi vanemteadur Liisi Laineste loos „Naljandist YouTube'ini. Viimane aastasada eesti etnilises ja poliitilises huumoris“.
Euroopa Liidu energiatõhususe direktiiv näeb ette, et peagi peavad Eestis kõik uued või siis suures ulatuses renoveeritavad hooned vastama liginullenergiahoone nõuetele. Kuidas aga ehitada energiatõhusat maja? Kristo Kalbe ja Jaanus Hallik Tartu ülikooli energiatõhusa ehituse tuumiklaborist teavad seda ja annavad sellest teistelegi teada loos „Energiatõhusa maja ehitamise väljakutsed“.
Välk on võimas ja ohtlik ilmastikunähtus, mis ohustab inimesi ja nende vara. Kuna äikesetorme ei ole võimalik ära hoida, on parimaks lahenduseks võimalikult varajased hoiatused. Need on saanud võimalikuks tänu automaatselt välku registreerivatele süsteemidele. Suurbritannia ilmateenistuses Met Office töötav äikeseuurija Sven-Erik Enno just nendest artiklis „Kuidas jälgida välku?“ kirjutabki.
- Horisondi värskes numbris jätkub „Kosmosekroonika” ja samuti „Sõna lugu”, milles Udo Uibo tutvustab sõna „kutu” eesti keelde tulekut.
- „Igameheteaduses” kutsutakse üles lõvisid otsima;
- „Ahhaa!“ selgitab, kuhu maa me jalge all liigub;
- „Huvitavas Venemaas“ on Peeter Suure suured saapad;
- „Muuseumipärl“ tutvustab morfiini ja kokaiiniga süstlakomplekti koduperenaistele;
- „Dokument kõneleb“ meenutab 1905. aastal Eestist Rootsi pagenute käekäiku.
Lisaks saab lähivaates uurida puid kahjustava roosteseene eoseid, lugeda Jaak Johansoni mõtteid endast ja teadusest, Eesti laste jõuproovidest olümpiaadidel ning ragistada aju kujundite pindalade suhte leidmisel, ristsõna lahendamisel ning „Mälusärus”.
