Loe, miks teadlased lehmatagumikele silmi maalivad (see pole riugas, vaid tõsine teadustöö)

Kui lõvi ründab lehmakarja, lõppeb see reeglina halvasti kõigile asjaosalistele loomadele, kuna karja omanik laseb lõvi võimalusel maha.

Mõnede ekspertide hinnangul kujutab asjade selline käik endast lõvide looduslike populatsioonide säilimisele suuremat ohtu kui salaküttimine.

Austraalias tegutseva New South Walesi ülikooli uurijad loodavad olukorda parandada sellega, et maalivad kariloomade tagupooltele silmad.

Ülikooli ökosüsteemide uurimise keskuse loodushoiu-bioloogile Neil Jordanile turgatas tavatu katse läbiviimise mõte pähe pärast seda, kui ta nägi, kuidas Botswanas lõvisid kütitakse.

Mullu ühendas ta oma hüpoteesi proovilepanemiseks jõud Botswana kiskjate kaitse trustiga BPCT ja ühe kohaliku talunikuga.

Valim oli kindlate järelduste tegemiseks aga liiga väike, mistõttu on teadlane nüüd Botswanasse naasnud, et järgmise kolme kuu jooksul meetme tõhusust põhjalikumalt mõõta, kasutades seekord lõvide ja lehmade vaheliste interaktsioonide seiramiseks GPS-seadmeid.

Isegi kui katsed osutuvad tulemuslikuks, ei pruugi see tähendada, et silmade maalimine tagumikule on lollikindel viis kiskjate eemalhoidmiseks; lõvid oskavad ka muul viisil hinnata, kas ohvrile turjakargamine on mõistlik või mitte.

Piirkondades, kus lõvide rünnakud kariloomadele toovad kaasa katastroofilisi tagajärgi nii talunikele kui ka lõvide asurkondadele, ei saa aga mõnede lehmatagumike silmiliseks sirgeldamine vähemalt olukorda hullemaks teha.