VANAD FOTOD: 1930ndate aastate Eesti naiste igapäevaelu

Kolmekümnendad olid Eesti jaoks raske aeg - majanduslangus, 1934. aasta riigipööre ning meeletu vaesus muutsid inimeste elu vägagi keeruliseks. Tavalise Eesti naise jaoks oli puhkus selline luksus, mida paljud üldse ei näinudki.

Pilte vaadates jääb silma naiste lihtne riietus ja üsnagi kasin väljanägemine. Naise ülesandeks oli kanda hoolt laste eest, teha kodutööd ning paljud käisid kõige kõrvalt veel ka palgatööl - kui seda kuskilt saada oli. Välimusele pühendumiseks aega polnud, peentest soengutest ja rõivastest rääkimata.

Kui enne Esimest maailmasõda polnud väga palju töötavaid naisi, siis sõja lõppedes hakati sellele varasemast rohkem rõhku panema. Naiskutseharidus muutus tavalisemaks ning kõrgkoolides suurenes naiste arv. Ka kodumajanduskoolid mängisid naiste harimisel ja arendamisel väga suurt rolli - seal õpitud oskused tulid tihtipeale kasuks ka töö tegemisel. Kodumajanduskoolide kohta loe lähemalt: siit

Eesti külmas kliimas ja kivisel põllul töötada ja endale elatist teenida on alati olnud raskem, kuna saaki on harvem ja vähem kui paljudes lõunapoolsemates riikides. Pärast sõda oli nii Eestis kui mujal Euroopas naisi meestest rohkem ja paljud põllutööd, ka kõige raskemad, jäidki just seetõttu naiste kanda. Eestis oli sõja järel mehi 60 000 võrra vähem kui naisi, seega pidid tuhanded naised ise hakkama saama. Ega ilmaasjata ei öelda, et tõeline Eesti naine toidab ära mehe ja kuus last.

Meelelahutuseks korraldati näiteks missivõistlusi ja rikkamatel naistel oli aega ka muudeks tegevusteks. Näiteks 1931. aastal oli iludusvõistluse auhinnaks välja pandud rahaline preemia - Miss Estonia pidi saama 100 000 senti ja reisi Pariisi. Võtja oli Lilly Silberg, kes Miss Euroopa valimistel sai teise koha ning hiljem jäi ka Pariisi tööle ning elama. (Missivalimistest loe lähemalt: siit)

Ka tänapäeval on Eestil au kanda tiitlit kui maailma kõige suurema supermodellide arvuga riik elanike kohta, ning piltidelt on näha ka miks.