Tulevikus võib sulle külmikust vastu vaadata pakk prussakapiimaga

Vaevalt, et kellelgi mõttest oma hommikuhelvestele või kohvile prussakapiima valamisest neelud tekivad. Ent tegu on väga toitva valguallikaga, millest võib aja möödudes saada üks lahendust maailma toidutootmismurele.

Tegelikult avastati juba umbes kümme aastat tagasi, et teatud prussakaliikide kõhus leidub piimavalgukristalle. See prussakas ladinakeelse nimega diploptera punctata on prussakate seas ainuke vivipaarne ehk poegija liik - päris kummaline moodus järeltulijaid saada, arvestades, et tegu on ikkagi putukaga. Ning just nagu imetajad, toidavad need prussakadki oma järglasi "piimaga", mis sisaldab valgukristalle - ja nende kristallide valgusisaldus olevat täiesti lehmapiima omast kolm korda kõrgem.

Muidugi ei saa prussakate lüpsmine lihtne olema, kirjutab iflscience.com. Ajakirja Internation Union of Crystallography juulinumbris kirjutavad teadlased, et neil õnnestus laboritingimustes prussakapiimakristalle tootvaid geene järjestada. See tähendab, et kristalle on võimalik luua ka in vitro ehk katseklaasis, mis teeb prussakapiima tootmise suurtes kogustes täiesti võimalikuks.

Üks uurijaist Sanchari Banerjee ütles, et kristallid on täiuslik toit: neis on olemas valgud, rasvad ja suhkrud ja ka olulised aminohapped.

Poelettide peale veel ei mõelda, esialgu on plaanis katsuda pärmi abiga kristalle suures koguses toota. Ent seda, et putukad võivad varsti meie kõigi toidulaual järjest suuremat ja olulisemat rolli omada, arvavad juba praegu paljud oma ala spetsialistid.