Laevaühing G. Sergo & Ko - 1930ndate aastate võimas mereveomonopol
Nagu kirjutab ka tolle aja Päewaleht, saabus 20. oktoobril 1930 tagasi kodumaale üks Eesti rikkaimaid meremehi - Gustav Sergo. Kuna merevedu oli ka tol ajal erakätes, soovitas valitsuse inspektor ka Sergol oma purjekate ja stiimerite kõrvalt selle äriga tegelema hakata. Mees võttis härjal sarvist ning ajades kokku mõned rahakamad mehed ja võttes veidi ka pangalaenu, oli piisav summa koos et osta 2 väiksemat aurikut. Üks Muhu/Saaremaa ja teine Hiiumaa liinile.
Gustav Sergo laevakompanii oli oma 60 sendilise piletiga ( tänapäeval võrdne ligikaudu 4,2 euroga) odavam kui samal ajal tegutsev 70 sendilise piletiga (tänapäeval võrdne ligikaudu 4,85 euroga) Balti Päästeselts, ning hiljem langetas veel poole hinna peale. Balti Päästeselts seda teha ei suutnud, 45 senti oli nende alampiiriks, ning seega vähenes nende kasum märgatavalt. Lisaks pakkus G. Sergo & Ko oma Muhu/Saaremaa liinil reisijatele tasuta õlut - ikka selleks, et kõik kliendid endale meelitada. Firmal läks kohe nii hästi, et 1935. aastal osteti uus 60 meetrine reisilaev Seeadler, mis hakkas sõitma varem soomlaste poolt domineeritud Tallinn-Helsingi liinil. Pidevalt tuli juurde uusi laevu ning 1937. aastal osteti ära ka kõik Balti Päästeseltsi sõidukid. Enne teist maailmasõda oli lavaühing G. Sergo ja Ko nimel lausa 16 laeva, mis erinevatel liinidel pidevalt töös olid.
1940. aastal aga kogu laevatööstus natsionaliseeriti, ning Gustav Sergo jäi kogu oma raske töö viljadest ilma. Kõige tipuks küüditati ta veel ka Siberisse, kust ta naasis alles 1947. aastal ainult selleks, et kaks aastat hiljem taas asumisele saadeti. Teist korda Eestisse naastes ostis ta endale Haapsallu maja, kus ta elas rahulikult kuni oma elupäevade lõpuni 1971. aasta sügisel.
