Fennovoima uus tuumajaam on leidmas koha soomlaste Pühajõe naabrusse
Igatahes otsustas nüüd Soome töö- ja majandusministeerium, et Fennovoima ettepanek tuumajäätmete lõppladestuskoha kohta vastab neile seatud nõuetele. Seega üks peamisi takistusi Soome kuuenda tuumareaktori, Hanhikivi 1 ehitusel on kõrvaldatud.
Tuumajaam peaks alustama tööd juba 2024. aastal, tuumajäätmete lõppladustamine peaks aga algama alles 2090. aastatel. Tuumareaktori peaks Botnia lahe kaldale ehitama Vene riigiettevõte Rosatom, tegemist on AES-2006 tüüpi surveveereaktoriga, mis põhimõttelt sarnaneb kahe Loviisas tegutseva VVER-440 reaktoriga.
Fennovoima on 2007. aastal rajatud energiakontsern, mille kaasomanikuks tuli viis aastat hiljem ka Vene Rosatom. Eduskunta andis uue tuumajaama rajamiseks põhimõttelise loa juba 2010. aastal. Algsetest plaanidest 1600 MW tuumajaama rajamiseks on tulnud küll taganeda, Rosatomi ehitatav tuumajaam oleks võimsusega 1200 MW.
Hanhikivi neem on olnud Soomes kaitsealuse maastiku ja linnuriigi tõttu ka linnuvaatlejate lemmikpaik, paraku sealsed suveonnide omanikud olid valmis oma kinnistutest (kokku 1,5 miljoni euro eest) Fennovoima kasuks loobuma. Ka Pyhäjoki valla ja naabervaldade elanikest on kaks kolmandikku seni tuumajaama ehitamise poolt. Mullu üritasid looduskaitsjad siiski ka tuumajaama vastu meelt avaldada.
Pyhäjoki (e k Pühajõgi) on samanimelise jõe järgi nime saanud 549 km2 suurune vald Soomes Põhja-Pohjanmaa maakonnas, kus elab 3207 inimest. Merealade kaasamine suurendab valla pindala küll ligemale kolm korda. Nimi viitab ka selle jõe tähtsusele mineviku soomlaste seas. Asustatud on sealne piirkond olnud juba kiviajal, Hanhikivi (e k Hanekivi) ise, mille järgi neem nime saanud, võis aga olla ka 1323. aasta Pähkinäsaare rahu piirikiviks Rootsi ja Novgorodi vahel.
