Hiina kaotas kontrolli oma kosmosejaama üle
Hiina kosmoseagentuur teatab, et nad on kaotanud kontrolli oma esimese kosmosejaama üle ja see, mis jaamast edasi saab, ei allu enam nende juhtimisele.
Kas ja millal kosmosejaam lõpuks alla kukub, on praegu võimatu ette näha, kuigi selle orbiidi kalkulatsioonid viitavad, et leegitsev tulekera, mida see kosmosejaam atmosfääri naastes esile kutsub, ilmub taevalaotusse millalgi 2017. aastal. Tuleb vaid loota, et keegi kosmoselabori tükkidega maa peal pihta ei saa, kontrollitud sisenemisest ei ole nüüd juttugi.
Kosmosejaam kujutab endast küll vaid üht 10,4-meetrise pikkuse ja 3,35 meetrise läbimõõduga ümmargust moodulit, mis kaalub ometi 8506 kilogrammi. Kuigi suurem osa sellest peaks atmosfääris ära põlema, on selge, et sellega pihta saada ei taha keegi.
Kokku on mooduli juures käinud küll vaid kolm kosmosealust. Mehitamata Shenzhou 8 põkkus kosmosejaamaga 2011. aasta novembris, järgnes ka kaks mehitatud lendu selle kosmosejaama juurde - Shenzhou 9 juunis 2012 ja Shenzhou 10 juunis 2013. Edaspidi on inimtühi kosmosejaam jäänud oma saatuse hooleks, nüüd aga, pärast 1630-päevast orbiidil tiirlemist lakkas ka sealne andmeside juhtimiskeskusega toimimast.
Järgmine kosmoselabor, Tiangong 2 oleks pidanud orbiidile jõudma juba 2015. aastal, start on aga nihkunud käesoleva aasta septembrisse. Oluliselt suuremagi kosmosejaama Tiangong 3 start on aga nihkunud juba 2022. aastasse.
Varem on orbiidil olnud kümme nõukogude kosmosejaama (aastail 1971-2001), kaks USA jaama (OPS 0855 aastail 1966-67 ja Skylab aastail 1973-1979), praegu tiirleb aga orbiidil rahvusvaheline kosmosejaam (1998. aastast) ja kaks Bigelow täispuhutavat moodulit (aastaist 2006 ja 2007), lisaks siis Hiina moodulile.
