Eestis loetakse internetti inimõiguseks – aga millise kiiruse juures?
Isegi, kui on ADSL standardne 12/1 ühendus, veab see vaevu välja teleka, olgu selleks Digi-TV, Netflix vms analoogne lahendus, kuid unustada ei tasu, et veebiliiklus on kõvasti arenenud pilveteenuste suunas, kirjutab AM.ee.
Võtame näiteks Microsofti Office 360, mille mõistes on Ctrl+S saanud salvestamise asemel täiesti uue tähenduse – Upload. Kõik pildid on sünkroonitud veebi, dokumendid ka, jne jne.
Filmi saan alla 12 Mbit/s juures võib olla veel mõistlikult vaadata, kuid hätta jään, kui oma vinge nutitelefoniga filmitud kassi ja koera videot soovin näiteks YouTube´i üles laadida.
Starman, Telia, Elisa - kõik arendavad oma uut ja kiiret fiibervõrku, kuid mis peab tegema klient kuskil linna äärealas või linnast väljas, kuhu ei plaanita niipea vedada uut sidekanalit?
Teenusepakkuja mõistes on see mõttetu kulutus või küsitakse kliendi käest 3000-12000 eurot uue sidevõrgu loomise eest, mis paraku enamikel käib mõnevõrra üle jõu.
Toon esile kasvõi oma näite, elan Nõmmel: VDSL-i jaoks on sidepunkt liiga kaugel, uskuge või mitte, kuid mobiililevi on samas kehv ning mastid üle koormatud, seega sealt mingit mõistliku kiirust või stabiilsust ei ole loota.
Sidekanalisatsiooni ei ole veetud ning nii istubki suur osa linnaosast muinasaegse vase ja praeguste standardite järgi hädise ADSL-i otsas lootuseta, et lähiaastatel olukord paraneks. Inimõigused on justnagu tagatud, kuid HU-d tsiteerides: „No mis elu see on?!“
Isegi kui LTE, 3G või kuidas iganes see keelepärasem on, kasutamist kaaluks, jõuame me standarditesse süvenedes tulemuseni, et stabiilse ühenduse jaoks ei sobi neist hästi ükski.
Peamiselt on probleemiks tugijaamade jagatud ressurss ja tõsiasi, et see peab olema enam-vähem stabiilne ennekõike masti ulatuses ja mastide vahel liikuvate klientide jaoks.
Mobiili puhul või vähese kasutamise korral ei ole see üldse probleem, kuid ühendades selle ühenduse külge teleka või paar nagu ka naaber, kes teeb sedasama, näeme üsna pea, et isegi Facebooki like'id ei taha enam kohale jõuda, olgugi, et levi näitavad kõik seadmed maksimumi.
Kunagi oli selline variant nagu Wimax, millel isegi väga pikemalt ei peatuks teatavate puuduste tõttu antud standardi juures.
Mõnevõrra sarnast teenust üle õhu pakub Eesti kapitalil põhinev ettevõte Unitcom Eesti OÜ selle erinevusega, et nende ühendused ei piirdu, nagu WiMax lubab, 70 Mbit/s kiirustega ning viidetega kuni 50 ms, vaid küündivad kiirusteni 500 Mbit/s kuni 1 Gbit/s ning viidetega, mis on võrreldavad optiliste ühendustega.
Ettevõte või selle eelkäiad on toimetanud Eestis erinevate nimede all juba viimased tosinkond aastat, kuid käesoleva aastal on võetud turg kõvasti käsile ning tooted pakettidesse viidud.
Unitcom ei paku mitte ainult interneti vaid sarnaselt konkurentidega täisteenust: televisioon, internet, telefon ning lisaks äriteenustena haldust, nõustamist, pilve jne.
Aga kes ikkagi oleks Unitcom-i kliendid?
Ettevõtte enda esindaja sõnul ei sihi nad niiväga paneelmaju ning suurlinnade tiheasustust, vaid pigem äärelinnasid ning maakohti, kuhu võimalik, et lähima 10 km raadiuses on tegelikult optika vms sõlmpunkt olemas, kuid puudu on nn viimane miil, mis paraku enam teenusepakkujaid ei huvita ning oleks kliendile suur väljaminek.
Täpsem info ja paketid ettevõtte kodulehel www.unitcom.ee.
