Miniatuurse roboti näol on tegu sõna otseses mõttes küborgiga, sest ta on tehtud nii bioloogilisest kui sünteetilistest komponentidest. Roboti kullast skeletti katab polümeerist nahk ning neid ühendab umbes 200 000 roti südamelihase rakku, mida kutsutakse kardiomüotsüüdideks. Astelrai saab energiat valgusest, mis paneb tema lihased tööle. Küborg on vaid 16 millimeetrit pikk ning kaalub ainult 10 grammi.

Roboti loonud teadlaste meeskonda juhtis Harvardi ülikooli bioinsener ja rakendusfüüsika professor Kit Parker, kes unistab biosünteetilise inimsüdame loomisest. Taoliste organite loomine oleks revolutsiooniline läbimurre meditsiinitööstuses ning väike astelrai on tema jaoks suur samm edasi selle eesmärgi saavutamisel.

Idee sai mees oma tütrega akvaariumist käigust. Kui laps üritas puudutada vees ujuvat astelraid, siis viimane liikus väga sujuvalt ja elegantselt käe eest minema. See oli Parkeri jaoks „eureka“ moment. Mees hakkas mõtlema, et äkki on astelrai liikumises mingi sarnasus südametööga ning leidis, et ta suudaks ehitada sarnase süsteemi, mis matkiks südamelihaseid.

Roboti liikuma panemiseks otsustas meeskond kasutada optogeneetikat – teadusharu, milles sisestatakse rakkudesse valgusele reageerivad molekule. Nii on võimalik astelrai liikumissuunda muuta erinevate valgusimpulssidega. Valgusele reageerivad lihasrakud panevad astelrai oma tiibu alla poole liigutama. Kiirust saab kontrollida aga erinevate valgussagedustega. Juhtsüsteemi testimiseks pandi robot läbima ka takistusrada.

Mereelukate puhul on sageli tegu looduslike pumpadega ning läbi nimetatud leiutise loodab Parker paremini mõista südame töötamist, mis on samuti looduslik pump. See omakorda toob lähemale paremate (ja odavamate) prosteetiliste organite välja töötamise ning arendab edasi ka robootikat, lubades luua üha realistlikumaid, päriselu meenutavaid biosünteetilisi organisme.

Küborg-astelrai projekt ilmus selle kuu Science ajakirjas ning väike elukas ise kaunistab ajakirja kaant.