Nii nagu ka president Ilves, kleebib 23% kasutajatest Eestis oma veebikaameraid kinni
Umbusklikud kasutajad kasutavad mitmeid meetodeid oma privaatsuse kaitsmiseks eesmärgiga hoida oma isikuandmeid interneti maailmas uudishimulikest silmadest kaugemal – isegi peidavad omi arvuteid. Aga siiski näitavad Kaspersky Lab’i mitmed uuringud, et ikka veel teab ebapiisav arv kasutajaid kaasnevatest riskidest ning need, kes teavad, kasutavad oma online turvalisuse tagamiseks valesid meetmeid.
Uuring* näitab, et veebikasutajad kasutavad mitmeid erinevaid meetodeid oma privaatsuse ohutuna hoidmiseks. Iga viies kasutaja Eestis (23%) tunnistab, et kleebib oma veebikaamera privaatsuse kaitsmiseks kinni. Kuigi see meede iseenesest on kasulik, on tähtis teadvustada, et veebikaamera kinnikleepimine ei saa ära hoida audio püüdmist ega kaitsta kasutajaid häkkerite või pahatahtlike grupeeringute poolse pealtkuulamise eest.
Üle neljandiku (27%) veebikasutajatest Euroopas hoiab oma konfidentsiaalseid andmeid internetiga ühendust mitteomavates seadmetes, arvates ekslikult, et see tagab nende andmete kaitse. Aga, kuigi see teooria on rajatud loogikale ja omab olulist rolli reservandmete turvalisuse tagamisel kaitseks väljapressimisprogrammide rünnakute eest, võib isegi internetiühenduseta seadet identifitseerida läbi sellega ühendatud nutitelefoni või mälupulga.
19% vastajatest tunnistas, et püüavad vältida populaarsete veebilehtede – selliste nagu Google ja Facebook – kasutamist nende poolt isikliku informatsiooni kogumise tõttu, vaatamata tõsiasjale, et kasutajate jälgimine ja kasutajate mõnede andmete kogumine on nüüd tavapraktika peaaegu kõikide saitide puhul.
Lisaks sellele tunnistas 8% umbusklikest vastajatest, et peidavad oma arvuteid teiste inimeste eest, kuigi see ei aita neil kaitsta end internetiohtude eest. 7% vastajatest ütles, et eraldavad aega krediitkaardi andmete sisestamiseks ning seejärel nende eemaldamiseks online-tasumise puhul, püüdes „eksitada“ sellega viiruseid, vaatamata tõsiasjale, et sel viisil ei ole võimalik „eksitada“ kahjutoovaid programme (eriti klaviatuurispioone).
Samal ajal, kui mõned kasutajad kasutavad neid äärmuslikke, aga ebaadekvaatseid meetodeid, näitab statistika, et teistel veebikasutajatel on ahastamapanevalt vähe arvutikompetentsi. Üksnes 20% vastajatest ütles, et nad tunnevad end rünnakute sihtmärgina Internetis, aga 21% vastajatest ütles, et nad ei pea lahendust arvutiturvalisuse valdkonnas vajalikuks, mis tekitab küsimusi nende informeerituse asjus Internetis toimuvast ning nende oskuse osas kaitsta end kahju eest.
David Emm, Kapersky Lab’i juhtiv viirustevastane ekspert, ütleb: „Tuvastatud tulemused näitavad kaht äärmust – ühelt poolt on inimesi, kes arvavad, et nad saavad hoida oma andmeid ohutult, peites, näiteks, enda arvuteid; aga, teiselt poolt, ikka on veel inimesi, kes lihtsalt ei rakenda vajalikke ettevaatusmeetmeid Internetis. Inimestel tuleb arendada oma arvutikompetentsi – kaasaegsete arvutiturvalisuse lahenduste abil saab kaitsta end küberohtude eest, isegi kasutamata selliseid äärmusi nagu arvuti peitmine.
- Te saate kontrollida oma arvutikompetentsi taset siin: https://blog.kaspersky.com/cyber-savvy-quiz/.
- Rohkem nõuandeid selle kohta, kuidas kaitsta end online, saab leida siit: https://blog.kaspersky.com/tag/cybersavvy.
*Baltimaade kasutajate internetiharjumuste küsitlus viis läbi agentuur A.W.Olsen&Partners septembris 2015. Küsitlusest võtsid osa 1200 vastajat Eestist, Lätist ja Leedust.
