Tehisintellekt alistas realistlikus simuleeritud lennukiduellis USA õhujõudude veterani
Cincinnati ülikooli andmetel ei vajanud ALPHA rohkem andmetöötlusvõimsust, kui väike Rasberry Pi arvuti. Tehisintellekti näol olevat tegu läbimurdega tehnoloogias, mille nimi on Genetic-Fuzzy Systems. Süsteemi valmistatakse spetsiaalselt ette tulevikus autonoomsetel droonidel kasutamiseks.
Kolonel Lee ei suutnud arvukate simulatsioonide jooksul mitte kordagi ALPHAt alistada ning kaotas iga katse ajal. ALPHA suutis endist koloneli võita isegi siis, kui tema simuleeritud lennukile seati peale piirangud, mis vähendasid kiirust, pöördemomenti, rakettide arvu ning andurite võimsust.
Lee, kes on tegelenud lennusimulatsioonidega juba 1980-ndatest saadik, treeninud nüüdseks tuhandeid piloote ning lennanud väga erinevate sõjalennukitega, tunnistas, et ta oli üllatunud, kui kiiresti suutis tehisintellekt reageerida ning tema manöövreid ette ennustada.
„Kogenud piloot suudab enamasti simulaatori tehisintellekti alistada, kui ta teab mida ta teeb. Siiani ei suutnud tehisintellekt lihtsalt kiire ja keeruka võitlusega sammu pidada. Nüüdne oli midagi muud,“ tunnistas Lee Cincinnati ülikooli ajakirjale.
Pikemas perspektiivis võib ALPHA kujutada endast revolutsioonilist hüpet edasi autonoomsetes sõjasüsteemides. ALPHA suudab mõelda palju kiiremini kui inimesest piloot ning võtta korraga sisse kogu anduritest tuleva info, see organiseerida, lahinguväli selle põhjal kaardistada ning töötada selle põhjal välja keerukad taktikalised manöövrid – seda kõike ainult millisekundi jooksul.
Põhimõtteliselt suudab ALPHA koordineerida plaani ning vastata erinevatele ohtudele dünaamilises keskkonnas 250 korda kiiremini, kui tema inimestest vastased jõuavad silma pilgutada.
Kui enamus tehisintellekte kasutavad numbrite põhiseid algoritme, mis nõuavad väga täpseid parameetreid (mis ei jäta palju tõlgendamisruumi), siis ALPHA kasutab keelepõhist algoritmi (fuzzy logic), mis lubab kasutada kui/siis põhimõtteid, andes üüratutes kogustes variatsioone. Keelepõhine juhtsüsteem lubab palju lihtsamini lisada tehisintellektile ka uusi teadmisi.
Ka ALPHA väljaarendamise protsess on olnud mõnevõrra ebatavaline, seoses just keelepõhise algoritmiga. Nimelt loodi alguses väga palju erinevaid automaatselt genereeritud suvalisi versioone ALPHAst ning koodi põhimõte oli „ainult parimad piloodid elavad sõja üle.“
Kõik need ALPHAd pandi võitlema manuaalselt seadistatud ALPHA vastu ning välja valiti edukamad sooritajad. Iga ALPHA generatsiooniga valiti lõpuks kõige edukam võitleja, kes pandi omakorda uute ALPHAde vastu. See „aretusprotsess“ jätkub tänaseni. Koodi aretamine on fuzzy süsteemi geneetiline osa.
Tulevikus võivad arenenud ALPHA sarnased tehisintellektid vältida Cincinnati teadlaste sõnul üle tosina korraga tuleva raketi ning teha samal ajal täpseid laske mitme vastase pihta, koordineerida oma meeskonnakaaslaste tegevust, õppida samal ajal vastase tegevusest ja anda hinnanguid vastase võimekusest.
Taolise tehisintellektiga tulevikulennuk ei väsi, tema tähelepanu ei haju, tal pole isiklikke eraelu probleeme ning ta ei oma moraali, mis võiks jääda käsutäitmisel ette. Sellised lennukid peaks maanduma ainult hoolduseks või maapealt tankimiseks.
Praegu töötab ALPHA ainult simulaatoris treeningprogrammina, kuid kahtlemata hakatakse selle vastu üha rohkem huvi tundma.
