Kosmoses algab aegade suurim aardejaht
Kosmose mõõtmatud rikkused on pööranud Ameerika kaevandusfirmade pilgu maapõuelt taevastele kõrgustele. Nad valmistuvad asteroididelt metalle kaevandama ja Maale toimetama, vahendab ajakiri Imeline Teadus.
Suurem osa asteroide asub nn asteroidide vöös Marsi ja Jupiteri vahel. Seal leidub kuni 1,9 miljonit vähemalt ühekilomeetrise läbimõõduga taevakeha ning mitmeid miljoneid väiksemaid objekte.
See piirkond on täis muinasjutulisi rikkusi, näiteks asteroidide Davida, Siwa ja Germania hinnanguline väärtus on igaühel vähemalt 90 triljonit eurot (siin ja edaspidi tuginevad rahalised hinnangud andmebaasile www.asterank.com).
Paraku asub see vöö Maast väga kaugel ning enne selle varanduse järele küünitamist tuleb firmadel harjutada Maa-lähedaste asteroidide peal.
Neidki jätkub piisavalt, siiani on astronoomid avastanud 12 745 Maa-lähedast asteroidi, kuid oletavad nende arvuks vähemalt miljon.
Asteroidide majanduslikku väärtust hinnatakse nende koostise põhjal, viimast aga analüüsitakse taevakehade albeedo ehk valguspeegeldusteguri järgi.
Valdav enamik (75-85%) asteroide kuulub tüüpi C, mis koosnevad süsinikust (ladina keeles Carboneum, sealt ka tüübi nimi), külmunud gaasidest ja ka veest.
C-tüüpi asteroidid peegeldavad tagasi keskmiseslt 3% neile langevast valgusest. Neilt pole midagi kaevandada, kuid külmunud vesi ja gaasid võivad marjaks ära kuluda kaevandusretkeks vajaliku energia saamiseks.
Räni ladinakeelse nimetuse Silicium järgi nimetatakse S-tüüpi asteroidideks neid, mille pinnase moodustavad ränirikkad kivimid. Nende tuumas aga arvatakse leiduvat rohkelt rauda, niklit, koobaltit, kulda, plaatina ja roodiumit.
Pisike, vaid 10-meetrise läbimõõduga S-tüüpi asteroid võib sisaldada 650 000 kg metalli, sh 50 kg kulda või plaatina. S-tüüpi asteroidid moodustavad 13-17% kõigist asteroididest ning peegeldavad tagasi umbes 15% valgusest.
Kaevandusfirmade silmis on kõige ahvatlevamad aga M-tüüpi asteroidid, mille tähis tulebki sõnast „metall“. Need väga hea valguspeegeldusvõimega, ent üsna haruldased asteroidid koosnevadki peamiselt rauast, niklist või mõnest muust metallist.
Kui C-tüüpi külmunud veest ja gaasidest koosnevad asteroidid kätkevad endas Päikesesüsteemi algset ehitusmaterjali, siis M-tüüpi asteroidide arengulugu on keerulisem.
Tõenäoliselt on nad kunagi moodustanud mõne suurema taevakeha, mis on läbinud nn planetaarse kihistumise faasi: raskemad ja tihedamad metallid on vajunud planeedi tuuma, nende ümber aga on tekkinud kergematest ainetest koorik. Just sama moodi kujunesid kunagi ka Maa tuum, vahevöö ja maakoor.
Seejärel on taevakeha aga purunenud ning selle metalne tuum on lagunenud praegusteks M-tüüpi asteroidideks.
Loe juulikuu Imelisest Teadusest lähemalt, kuidas Ameerika kaevandusfirmad kavatsevad kosmilistele rikkustele ligi pääseda.
