Eriti karmid talved tulekul? Sulavesi võib rivist välja lüüa Põhja-Euroopa loodusliku radiaatori

Golfi hoovus hoiab Euroopa soojana. Teadlased aga kardavad, et Gröönimaal sulav jää muudab oma piirkonna merevee viimaks nii magedaks, et seiskub hoovust liikvel hoidev looduslik veepump. Euroopale võib see tähendada eriti karme talvi.

Mullu oli kõige soojem aasta alates 1880. aastast. Planeet Maa keskmine temperatuur on toonase ajaga võrreldes muutunud terve kraadi võrra soojemaks, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Ent on üks piirkond, kus kliima areng kulgeb täpselt vastupidises suunas. Suur ookeaniala, mis jääb Gröönimaast ja Islandist lõunasse, püstitas mullu hoopis külmarekordi, ehkki kõigi maailmamerede keskmine temperatuur samal ajal tõusis.

Lokaalse külmalaine põhjuseks on jaheda vee lisandumine Gröönimaal sulavast jääst. Magedat jäävett on nii palju, et see ähvardab seisata ookeanis tegutseva loodusliku keskküttepumba ehk Golfi hoovuse.

Golfi hoovus toob Mehhiko lahest sooja vett Põhja-Euroopasse. Seetõttu on meie maailmajaos palju soojem kui samadel laiuskraadidel teisel pool Atlandi ookeani. Näiteks Iirimaal on talviti peaaegu 20 kraadi soojem kui Newfoundlandis Kanadas, ehkki viimane asub ligikaudu sama kaugel põhjas.

Kui Golfi hoovus nõrgeneks, saabuksid Põhja-Euroopasse senisest palju karmimad talved. Sellest kõnelevad selgelt keelt teadlaste koostatud kliimamudelid.

Golfi hoovuse täielik seiskumine muudaks Norra, Rootsi ja Soome põhjaosa talved kümne kraadi võrra külmemaks, muutes 40kraadise pakase tavaliseks.

Isegi Eestisse tekiks igikelts nagu Kanadas, õunapuud sureksid välja ning metsades võtaksid võimust kadakad jt madalad vähenõudlikud puud. Suved aga kujuneksid kuivadeks ja põuasteks, mis laastaks meie põllumajanduse.

Loe juulikuu Imelisest Teadusest lähemalt, milline on Golfi hoovuse tervis ning kuidas see võib mõjutada meie kliimat.