Pentax K-50 vs Canon EOS 1300D vs Nikon D3300: millist soodsat peegelkaamerat valida?
Sellise poole, mis pildistaks professionaalse kvaliteediga pilte, mida kannatab ka suurelt ekraanilt vaadata ja lastelastele mõeldes paberfotodeks välja printida, kirjutab Photopointi ajaveeb.
Eelarvega alla 500€ saab kätte nii hübriidkaamera kui ka peegelkaamera. Mõlemad nimetatud kaameratüübid pildistavad võrdväärselt ilusaid fotosid, mõlemal on omad plussid ja miinused.
Kumba kaameratüüpi eelistada tasuks, sellest kirjutasin detailsemalt artiklis “Peegelkaamera või hübriidkaamera – kumb on sinu jaoks õige?“.
Vanu häid traditsioonilisi peegelkaameraid valmistavad 2016. aastal vaid kolm kaameratootjat: Canon, Nikon ja Ricoh (Pentax).
Nikoni valikust tõuseb alla 500€ maksvate peegelkaamera komplektide seast esile Nikon D3300 – vanemat algtaseme kaamerat D3200 edestab see nii pildikvaliteedi, kiiruse, videorežiimi kui ka muude omaduste poolest.
Pentax kaamerate seas on samuti valik lihtne, sest ainus alla 500€ maksev peegelkaamera on siin Pentax K-50.
Canoni parimat soodsat peegelkaamerat on pisut keerulisem valida. Nimelt on Canonil kaks aparaati, mis soodsa peegelkaamera otsijale meeldida võiks: kaks aastat vana mudel EOS 1200D ja selle uus versioon EOS
1300D. Sellesse kaameravõrdlusesse siseneb Canon EOS 1300D tänu lisatud wifi ühenduvusele, mõnevõrra kiiremale pildiprotsessorile ja teravama pildiga LCD ekraanile.
Kuna vanema mudeli EOS 1200D saab kätte 100€ soodsamalt, siis võib see olla paljudele hoopis ahvatlevam ost – neile, keda wifi ei huvita ja kes suudavad halvema ekraanipildiga leppida.
Sellised on kolme tootja parimad peegelkaamerad 500€ hinnaklassis. Pentax K-50, Canon EOS 1300D ja Nikon D3300. Paneme need kaamerad nüüd üksteise vastu ja vaatame, mis on nende tugevused ja puudused.
Tehniliste andmete ja omaduste võrdlus
Tehniliste andmete kõrvutamine ei anna kindlasti veel kaameratest täit ettekujutust. On ju ühe peegelkaamera juures väga oluline ka see, kuidas korpus kätte istub, kui mugav on kaamerat automaatrežiimis või manuaalis juhtida ja kui lihtne on vajalikke seadeid muuta.
Samuti on olulised teravustamiskiirus ja pildikvaliteet – mõlemad näitajad, mille kvaliteet tehniliste andmete tabelist ainult kaudselt tuletatav on. Siiski aitab selline omaduste ja funktsioonide võrdlus paljastada nii mõnedki aparaatide puudused ning tuua välja potentsiaalsed head küljed.
Vaatleme siis esmalt kolme ülal mainitud peegelkaamera olulisemaid tehnilisi andmeid ja vajalikumaid omadusi. All tabelis on lahter märgitud punasega, kui kaamera vastav näitaja on mõlema konkurendiga võrreldes oluliselt kehvem. Samamoodi on märgitud rohelisega need lahtrid, milles on konkurentidest oluliselt parem tulemus:
Tehniliste omaduste kokkuvõte
Kõige enam teistest paremaid põhinäitajaid saab kirja Pentax K-50. See ei ole üllatav, sest Pentaxil on läbi aegade olnud kombeks pakkuda samas hinnaklassis märksa paremaid omadusi.
Pentax K-50 kaameral on ilmastikukindel korpus ja objektiiv, üllatavalt lai ISO vahemik, kahest konkurendist oluliselt avaram pildiotsija, kiirem sarivõte, tundlikud teravustamispunktid, kaks valikuketast ja intervallvõte.
Tundlike teravustamispunktidega on muidugi selline teema, et normaalse valguse käes on Pentaxi autofookus sama kiire nagu Canonil/Nikonil, kuid hämaramas jääb vastastele kiiruses alla.
Tegelikult on Pentax K-50 kaameral veel huvitavaid omadusi ja funktsioone, mis üldtabelisse ei mahtunud – näiteks AA akude/patareide kasutamise võimalus, Pärast JPG faili pildistamist RAW faili taastamine, algtaseme kaamera kohta muljetavaldavalt detailne valikurataste seadistamise võimalus ja veel muudki.
Canon EOS 1300D kaamera tõuseb võrreldavate omaduste tabelis esile ainult integreeritud wifi poolest. Paljudes aspektides on EOS 1300D üsna sarnane Nikon D3300 kaameraga.
Canoni soodsa peegelkaamera miinusküljed on aga pildisensor ja pildikvaliteet. Canon kasutab oma algtaseme peegelkaamerates mitme aasta vanuseid sensoreid.
JPG fotosid pildistades pole vahe suur, kuid RAW formaadis jääb Canon EOS 1300D pildi teravus ja mürataluvus päris palju Nikon D3300 ja Pentax K-50 kaameratele alla.
Nikon D3300 peegelkaamera tundub võrdlustabelis olevat üsna tagasihoidlik. Nikoni kõige tugevamaks trumbiks on pildikvaliteet – DxOMark andmetel on see isegi pisut parem kui Pentax K-50 kaameral.
Sensori eest eemaldatud madalpääsfiltri ja suurema lahutusvõimega lubab Nikon D3300 suurema detailsuse ja teravusega fotosid. Sama kehtib ka videorežiimi puhul – kui konkurendid teevad Full HD kaadrit vaid 25 k/s, siis Nikoniga saab filmida sama suurt videot ka poole kiiremini – kasulik näiteks aegluubis kaadrite tegemisel või kiirema liikumise detailsemaks jäädvustamiseks.
Kummaline aga, miks Nikon D3300 kaameral ei ole särikahvelduse võimalust (režiim, milles kaamera teeb kiirelt üksteise järel mitu erineva säritusega pilti) – HDR fotode pildistamiseks pole see aparaat seega sobiv.
Kaamerate kasutamismugavus reaalses pildistamisolukorras
Nutitelefoni või kompaktkaameraga võrreldes on peegelkaameraga väga mõnus pilti teha. Peegelkaamera korpus on üsna suur ja püsib mugavalt peos.
Tänu suurele korpusele on ka juhtnuppude paigutus selline, et neid oleks lihtne ja mugav vajutada. Profid oskavad oma kaamerat juhtida nii, et nad aparaadi nuppe ega menüüsid ei vaatagi – sama pildistamisoskus on mingi piirini saavutatav ka algtaseme peegelkaameratega.
Juhul, kui pildistamine toimub automaatrežiimis või Program-režiimis ja pildistaja eriti kaamera seadeid muuta ei soovi, on kõik kolm siin kirjeldatud peegelkaamerat ühtmoodi mugavalt käsitsetavad.
Pentaxiga on ehk pisut mugavam pilti teha, sest sel kaameral on avaram optiline pildiotsija – muus osas aga automaatrežiimil pildistaja jaoks vahet pole.
Erinevused kaamerate kasutamismugavuses tulevad aga välja siis, kui fotohuviline soovib oma kaamerat rohkem tundma õppida, rohkem ise erinevaid seadeid muuta ja päris manuaalrežiimis pildistada.
Sellisel juhul on Pentax K-50 kõige mugavamalt kasutatav. Eriti just võrreldes Nikon D3300 aparaadiga on Pentaxi kasutajaliides ülimalt lihtne ja selge.
Kaks valikuketast, eraldi nupud ISO, värvustasakaalu jaoks (mida Nikonil polegi!) rikkalik ja väga efektiivselt toimiv kiirmenüü, lihtne teravustamispunktide liigutamine.
Lisaks on programmirattal kaks “User” režiimi, mille alla saab kasutaja ise salvestada enda seadistused, et neid sealt siis kiirelt vajadusel aktiveerida.
Nikon D3300 kaameral on küll visuaalselt rohkem nuppe, kuid see ei tähenda midagi. Sest nende rohkemate nuppudega teeb D3300 tegelikult vähem.
D3300-l puuduvad eraldi nupud ISO, värvustasakaalu ja välklambi seadete jaoks. Nende muutmise jaoks tuleb suunduda kiirmenüüsse (või siis kasutada ära esiküljel olev Fn nupp).
Kiirmenüüski ei saa seadeid muuta mitte kohe, vaid alles peale vastavasse seadistusse sisenemiseks. Näib, et Nikoni kaamera on juhtimise poolest mõeldud päris algajale, kes mitte kunagi oma kaamerat eriti juhtida ei tahagi.
Sellisele algajale, kes pildistab enamasti automaatrežiimis ja ehk vahepeal natuke ka poolautomaatsetes režiimides kus saab kruttida ava ja säriaega.
HDR fotode huvilised peaksid teadma, et D3300 kaameral ei ole – nii uskumatu kui see ka ei tundu – särikahveldust. Ja video filmijad peaksid teadma, et D3300 kaameral on tõsised probleemid Live View režiimil. Nimelt manuaalses video salvestamise režiimis pole võimalik muuta ava.
Canon 1300D on kasutamismugavuse poolest kuldne kesktee, jäädes kusagile Pentax K-50 ja Nikon D3300 vahele.
Kokkuvõtteks
Pentax K-50 tundub kätte võttes, pildiotsijast läbi vaadates ja seadete muutmisel nagu aste kõrgemast klassist kaamera.
Oma selge ja lihtsa käsitsemise tõttu sobib see väga hästi ka fotohuvilistele, kes soovivad ehk mingil hetkel kaamerat ka manuaalrežiimis juhtima asuda – või juba oskavad seda.
Pentaxi plussideks on avar pildiotsija, kiire sarivõte ja säriaeg, ilmastikukindel korpus ja lisafunktsioonid. Miinusteks on teravustamiskiirus hämaras ja aku vähene vastupidavus.
Canon 1300D suurimaks müügiargumendiks teiste ees on integreeritud wifi ja paindlik manuaalrežiimis video salvestamise režiim.
Pildikvaliteedi poolest (eriti jurt RAW faile pildistades) jääb Canon mõlemale konkurendile alla. Funktsionaalsuse ja manuaalrežiimis kasutamismugavuse poolest on Pentax K-50 parem.
Nikon D3300 sobib eelkõige neile fotohuvilistele, kes ei kavatsegi automaatrežiimilt / pildiprogrammide maailmast lahkuda.
Kaamera kasutusloogika, menüüd ja nupud on mõeldud eelkõige automaatrežiimide jaoks. Nikoni trumpideks konkurentide ees on ülihea pildikvaliteet ja pikk aku kestus.
D3300 videorežiim on küll trio parim, kuid selle nullib suuresti fakt, et manuaalne videorežiim ei ole tegelikult manuaalne, sest ava muuta praktiliselt ei saa.
