Hiina kavandab süvamere "kosmosejaama" ja oma merepiiridele robotkaitset
Bloombergi teatel töötab Hiina riik välja mehitatud „süvamere-kosmosejaama“, et selle abil Lõuna-Hiina meres mineraalseid maavarasid otsida. Jaamale välja pakutud asukoht on tähelepanuväärne kahel põhjusel. Esiteks on Lõuna-Hiina merealade kuuluvus praegusel ajal Hiina ja naaberriikide, eriti Vietnami ja Filipiinide vaheliste teravate vaidluste teemaks. Vahendab LiveScience.
Teisalt on kavandatava jaama asukoht märgiline ka hoopis muul põhjusel. Ookeanipõhja-jaam on plaanis rajada 3000 meetri sügavusele vee alla ja seal peaks aastaringselt hakkama elama uurimismeeskond. Mitte keegi pole kunagi varem üritanud nii sügavale mehitatud jaama rajada.
Rahvusvahelistele vaatlejatele teeb kõige suuremat muret siiski mõte, et allveejaam võib olla ankrupaigaks Hiina teisele mastaapsele süvamere-algatusele, nn Hiina suurele allveemüürile (ingl Underwater Great Wall of China).
Maikuus avalikuks saanud aruannete kohaselt hakkab allvee-müür endast kujutama vaenlaste allveelaevu tuvastama konstrueeritud merepinna- ja allveeandurite võrgustikku. Nähtavasti on luueaagentuurid vastavast kavast teadlikud olnud juba mõnda aega, kuid alles hiljuti otsustas Hiina ise avalikustada mõned süsteemi üksikasjad nagu allveerobotid ja droonid.
Hiljutisel sõjatehnikanäitusel esitlesid Hiina riigiametnikud mehitamata veekulgurite e meredroonide laevastikku, mis moodustab osa veealusest kaitsesüsteemist. Droonpaadid suudaksid manööverdada nii merepinnal kui ka eri sügavustel merepõues. Muu hulgas oleks meredroone võimalik kasutada allveelaeva-tõrjerelvade ja muu sõjamoona transportimiseks. Artiklile lisatud fotol on kujutatud ametlikul esitlusel kasutatud mudel.
Lõuna-Hiina merre rajatava jaama juurde tagasi tulles — ehkki mehitatud allveejaama on kavas kasutada peamiselt loodusvara-maardlate leidmiseks, on see praktiliselt teisaldatav ja rakendatav ka riigikaitselistel eesmärkidel, rõhutasid Hiina riigiametnikud järjekordsel hiljutisel esitlusel.
