Paneme ritta maailma kõige ägedamad kolmerattalised autod! I osa

Kõik oleks võinud minna teisiti, nelja asemel oleks vabalt võinud olla kolm ning üleliigse inimese kohta seltskonnas öeldaks ilmselt “nagu neljas ratas vankri all”. Aeg, kui kolmerattalist autot peeti normaalsuseks, ei olnud autotööstuse ajaloos üleliia pikk. Õnn, et see aeg siiski oli ja me võime imetleda neid kõige ägedamaid, kollektsioneerijate poolt kullahinnalisteks legendideks muutunud sõiduvahendeid.

Vahendab Accelerista.com

Kas teadsite, et 1885. aasta Benz Patent Motorwagen – laialt levinud uskumuse kohaselt maailma esimene auto – oli tegelikult ka kolmerattaline? Üsna tõenäoline, et auto looja isegi ei mõelnud rohkemat – kolm on auto teelpüsimiseks ja edasiliikumiseks küll ja küll; veeretakistust on vähem ning kurvistabiilsust kenasti. Milleks neli, kui saab kolmega?

Kõige ägedamad kolmerattalised autod

Benzi eeskuju nakatas ning 20. sajandi esimestel kümnenditel toodeti võrdselt nii kolme- kui neljarattalisi autosid. Seega, kõik oli veel lahtine! Neljarattaliste edumaa hakkas tasapisi kasvama alates sajandi teisest kümnendist, aga see ei löönud arvukaid kolmeusku tootjaid rivist välja, sest nõudlus odavate sõidukite järgi pigem kasvas.

Kolmerattaline sõiduk, mis pakkus peaaegu auto mugavust (tuuleklaas, kapott, kõrvuti istmed), aga oli ülalpidamiskuludelt võrreldav tsikliga, oli hea lahendus peredele, kellele “korraliku” auto ostmine taskukohane polnud. Juba toona mängis ostuotsuse langetamisel roll maksustamise süsteem – mitmel pool lubati kolmerattaline auto registreerida mootorrattana ning see tähendas omanikule väiksemat kulu.

Kui Esimese maailmasõja eel loeti kokku koguni 23 kolmerattaliste tootjat, oli see arv Euroopas sõja lõpuks vähenenud seitsmeni. Ent kui kosus majandus, kasvas taas nõudlus odava transpordivahendi järele. Tõenäoliselt just ilmasõja järel sai tõelise hoo sisse Morgan, üks neljast Suurbritanniasse alles jäänud kolmerattaliste tootjast. Tema edu võtmeks said moodsad, sportlikud, aga ökonoomsed sõidukid ning innovaatilised insenertehnilised lahendused, mis võimaldasid ka autospordis häid tulemusi saavutada.

Teine maailmasõda lõi autotööstusel jalad alt. Kui Euroopas midagi toodeti, siis tanke ja kahureid. Kuniks autotööstus end sõja järel tasapisi jälle käima tõmbas, oli populaarseim liiklusvahend kaherattaline kondiaurumobiil. Morgan võttis Inglismaal tasapisi hoo üles, jätkates kolmerattalise 1932. aasta F-Series mudeli tootmist ning arendades uusi neljarattaisi sõidukeid.

Saksamaal haaras ohjad hävituslennukite tootja Messerschmitt, esimene kolmerattaline sai mudelitähiseks FK175 ning nägi välja nagu rooliga Lumivalgekese kirst – auto katus koos klaasidega kinnitus hingedele ning avanes küljele. Autosse mahtus üks teise taha istuma kaks inimest.

Messerschmitti kõrval alustas kolmerattalise auto tootmisega teinegi lennukitootja – Heinkel. Heinkeli toodetud mudel Kabin oli olemuselt sarnane Itaalia ISO Isettale, mõlemasse muljasse sõidukisse sisenemine käib esiukse kaudu.

Loe edasi siit