Hiina "salajane" plaan rikkaks saada: tohutult raha pannakse sinna, kuhu vaja
Maailma suuruselt teine majandusjõud on tänaseks Hiina, kuigi jõukus iga elanikuni veel ei jõua. Kuid üks on selge, Hiina rajab oma tuleviku teede ja raudteede, sadamate ja lennuliinide, kõikvõimalike suurte ehitusprojektide rajamisele, olles suurimaid taristusse investeerijaid maailmas üldse.
Esmalt põhja, siis tippu
Hiina pidanuks lubaduste järgi maailmajõuks saama juba siis, kui Mao Zedong 1949. aastal oma impeeriumi rajas, kuid kommunismieksperiment tõi riigile kaela hoopis ajaloo rängima näljahäda. 15 kuni 45 miljonit hiinlast suri nälga aastail 1958-1962. Ja jõukust kommunism küll ei toonud.
Siis otsiti teed jõukusse majanduslike eripiirkondadega alates 1978. aastast, mis tõmbasid riiki ka suuri investeeringuid mujalt, Shanghaist ja jt linnadest said üleilmsed ärikeskused. Hiina on olnud võimeline võistlema surnuks ettevõtteid kogu maailmas, sest nende rahal on moonutatult soodne vahetuskurss dollari suhtes, mis annab neile konkurentsis ebaausa eelise. Küll üritas Hiina oma majanduskasvu eelnenud aastakümnetel suurendada ka fossiilsete kütuste ületarbimisega, mis on sealsed linnad muutunud sudukolleteks.
Kuid üks vahend majanduskasvu parandamiseks jääb püsima veel aastakümneid. Hiina investeerib praegu oma teede, raudteede, sadamate, kogu infrastruktuuri (ehk taristu) moderniseerimisse sama palju raha kui kogu Põhja-Ameerika ja Euroopa kokku, kinnitab konsultatsioonifirma McKinsey & Company värske uurimus.
Kui enamik juhtivaid tööstusriike on 2008.-2009. aastate krahhi tulemusel oma investeeringuid kokku tõmmanud, siis Hiina vastupidi on investeeringuid veelgi suurendanud. Ja see määrab ka riigi veelgi paraneva konkurentsivõime edasises tulevikus. Kas aga hiinlased jätkavad muu maailma tööstuse väljasuretamist, sõltub selgelt, kui kaua hiinlased on valmis niivõrd odavalt edasi töötama.
Ajavahemikus 1992-2013 on Hiina kulutanud 8,6 protsenti oma sisemajanduse kogutoodangust teedele, raudteedele, lennuväljadele, sadamatele, muudele suurtele arendusprojektidele, mis võimaldavad inimeste ja kaupade suuremat mobiilsust, Lääne-Euroopa on samal ajal sellistesse projektidesse suunanud vaid 2,5 protsenti SKT-st, Põhja-Ameerika samuti 2,5 protsenti.
Lääneriikide taristut on arendatud küll kauem, järjekindlalt alates Teise maailmasõja lõpust, kuid paljud nendest rajatistest on juba vananemas, laguneva taristu renoveerimiseks ei jätku alati poliitilist tahet. Kuid praegune Hiina edu peaks olema selgelt äratuskellaks tänasele läänele, vahendab BBC. Hiina majanduse superkasvu tõukab tagant just tohutu raha paiskamine teedesse ja muusse taristusse.
Ja muu maailm kipub Hiina tempost maha jääma. Selleks, et üldse majanduskasvu prognoose täita, peaks terve maailm leidma keskmiselt 3,3 triljonit dollarit aastas järgmise 15 aasta jooksul. Ja tuleb välja, et üle maailma, nii Brasiilias kui ka Suurbritannias ehitavad suuri rajatisi täna juba Hiina ettevõtted. Kolmanda maailma riikides on Hiina ehitajaid juba ammu nähtud.
India tuleb järele
Teine miljardiriik, India kulutab teede ja muu taristu arendamisele 4,9 protsenti oma sisemajandusest. Muidugi on Hiina ja India tulemas sügavalt vaesusest ja nad on lausa sunnitud investeerima taristusse oluliselt rohkem kui rikkamad riigid, et puudujääki tasa teha, samas on aga ameeriklaste valmidus oma majandust elavdada seni puudulik ja Euroopas, ennekõike lõunapoolses Euroopas pandi 2009. aastal suured investeerimisprojektid üldse seisma, ilmneb teisest raportist firmalt Linklaters.
- Ehitustegevusele kulutab Hiina aastas keskmiselt 26,4 protsenti oma sisemajanduse kogutoodangust, ehk enam kui veerand majanduskasvust võib tullagi sealt.
- Viimasel ajal on läinud veel eriti moodi rekordkiirusega hoonete püstitamine, kuigi pole kindel kui kvaliteetne see töö on.
- Innovatsiooni tipuks on 3D-ehitusprinteritest hoonete välja laskmine.
- Keskmiselt ehitab Hiina praegu kuut kuni kaheksat uut tuumaelektrijaama aastas, aastaks 2020 peaks valmima 55 uut tuumajaama. Arendusplaanid ulatuvad aastani 2100.
- Hiigeltammidest teab maailm ennekõike Kolme Kuru Tammi, mis valmis 2012 ja läks maksma 27,6 miljardit dollarit.
- Maailma pikim sild on Danyang-Kunshani raudteeviadukt, 164,8 kilomeetrit pikk, mis valmis 2011 ja läks maksma 8,5 miljardit dollarit.
- Hiina kavandab praegu 132-kilomeetrist merealust raudteetunnelit Bohai väina alla, mille maksumuseks arvestatakse 32 miljardit dollarit. Tööd peaks algama enne 2020. aastat.
