NASA pani oma kosmoselaeva põlema, et näha, mis juhtub
Tulekahju kosmoselaeval tasub üldiselt iga hinna eest ära hoida. Leek vajab eluspüsimiseks hapnikku ja kui sõidukisse auk tekib, kaob alles jäänud hapnik ruttu ilmaruumi. Seega ei saa enam hingata.
Ette asja uurida, seadis USA kosmoseagentuur NASA oma Clevelandis Ohios asuva Glenni uuringukeskuse töötajatele ülesandeks täpsemalt uurida, mis juhtub, kui kosmosesõiduk põlema läheb.
Seda saab kõige tõhusamalt uurida muidugi seda tõesti põlema pannes.
Kui kaubalaev Orbital ATK Cygnus oli ettenähtud lasti rahvusvahelisele kosmosejaamale (ISS) toimetanud ja sealt prügi vastu laati, siis saadeti sõiduk vabalt triivima ja süüdati kaugjuhtimise teel testmaterjal.
Testiks oli 41 x 94 sentimeetrine tükk puuvilla-klaaskiudusid, nüüd tuntud kui Suurim Objekt, Mida NASA On Ilmaruumis Põlema Pannud. Eelnevalt suurim oli kartoteegikaardi mõõtu.
Asja kulgu jälgisid ja andmeid kogusid pardasensorid. Cygnusel õnnestus veel kaheksa päeva jooksul Maa ümber tiirelda ja andmeid saata, enne kui see atmosfääri jõudis ja lõpuni põles.
Kogutud andmete uurimine aga jätkub, nii Glenni uuringukeskuses kui ka veel tervelt kümnes rahvusvahelises valitsusagentuuris ja ülikoolis. Siht on uurida, kuidas tuleleek kaaluta olekus käitub.
Kui projekt kulgeb edukalt, kavatseb NASA veel suuremaid sarnaseid teste korraldada. Ehk siis suuremaid objekte kosmoses põlema panna.
NASA aegade suurima põlemiseksperimendi nimeks sai Saffire-I.
