Fukushima tuumaõnnetuse peamine oht inimeste tervisele polnud kiirgus

Vastupidiselt levinud arvamusele ei olnud Fukushima tuumaõnnetuse suurimaks tervisekahjuks mitte kiiritusest tekkinud vähk, vaid hoopis katastroofi põhjustatud üldine hirm ja stress.

Jaapani ametivõimud saatsid kõigile 210 000 inimesele, kes viis aastat tagasi juhtunud Fukushima tuumakatastroofi eest evakueeriti või omal jalal põgenesid, küsimustiku, milles päriti ka nende vaimse tervise kohta, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Tervelt 43% vastanuist ehk 91 000 inimest tunnistasid, et nende stressi- ja hirmutase on üsna kõrge.

15 protsendi täiskasvanute vastused andsid tunnistust ekstreemsest stressist – loomulikes oludes kannatab nii raske stressi all viis korda vähem inimesi. Ühel vastanul viiest esines tõsiseid psüühilisi traumasid.

Vaimselt kõige raskem oli inimestel taluda vahetult katastroofile järgnenud aega, mil paljud elasid halbades ajutistes ulualustes.

Üks näide on 58aastase naise Hamako Watanabe lugu. Naine põgenes koos oma mehe ja lastega perekonna kanafarmist, mis asus tuumajaamast 20 km kaugusel Kawamata külas.

Nad olid sunnitud peavarju otsima alumiiniumist ja plastmassist kuuris. Pärast kolme kuud elu armetutes tingimustes läks Hamako üksinda oma mahajäetud kodukülla ja pani end kunagise kodumaja ees põlema.

2014. aastal sai õnnetu lugu üle riigi tuntuks, kui kohus mõistis TEPCO-lt naise perekonnale välja valuraha.

Osa evakueeritud tsoonist on nüüdseks radioaktiivsest saastest puhastatud ning 30 000 inimesel seisab peagi ees kodudesse naasmine, kuid enam kui 100 000 inimesel ei ole veel lootustki pöörduda tagasi oma vana elu juurde.

Pole ka teada, kas evakueeritud üldse tahavad ja julgevad tagasi minna. Uue tugeva maavärina korral kujutaksid niigi kahjustatud reaktor ning selle ümber ladustatud suur kogus radioaktiivset vett endast suurt turvariski. See ei kao enne, kui jaam on täielikult lammutatud.

Evakueeritud tsoonide mõnes kõige reostunumas piirkonnas on pinnas puhastatud, eemaldades lihtsalt viis pealmist sentimeetrit mullapinnast. Selle töö tulemusel on tekkinud suur kogus radioaktiivset mulda, mis on paigutatud suurtesse kilekottidesse.

Praegusest olukorrast Fukushimas ning õnnetuse tagajärgede likvideerimise kulgemisest sai lähemalt lugeda maikuu Imelisest Teadusest.