Reutersi küsimusele Vene agressiooni võimalikkuse kohta Balti riikides vastas Leedu kaitseminister Juozas Olekas: „Me ei saa seda välistada … Nad võivad harjutada piiridel ja siis tundide jooksul sissetungile ümber lülituda.“
Leedu, Läti ja Eesti peavad end iga Moskvaga tekkida võiva potentsiaalse konflikti rindejoonel olevaks ja ütlevad, et seavad oma armeed sõjaseisukorda, mis tähendab, et nad võivad peaaegu kohe mobiliseeruda, teatab Reuters.
Kuigi Balti riigid tervitavad Reutersi teatel täiendavate vägede paigutamist oma territooriumile, ütlevad nad, et vägede koondamine peab jätkuma, viidates Venemaa jõupingutustele arendada välja Leedu ja Poolaga piirneva Kaliningradi eksklaavi „ligipääsmatuse“ võimekus, kasutades rakette ja allveelaevu, et takistada NATO-t lisajõudude saatmisel Balti riikidesse.
„Me peame peatama võimaliku agressiooni õhust,“ ütles Olekas. „Me arutame regionaalse keskmaa õhutõrjesüsteemi loomist koos lätlaste, eestlaste ja poolakatega.“ Olekas loodab tõstatada selle küsimuse NATO kaitseministrite kohtumisel teisipäeval ja kolmapäeval Brüsselis.
„Peamine on meie õhuruumi kaitse. Õhutõrje on väljakutse, mis tuleb lahendada koos NATO alliansiga,“ kommenteeris Reutersile Eesti kaitseväe juhataja, kindralleitnant Riho Terras.
„Me ei räägi Leedu kaitsmisest, me räägime kogu alliansi usutavusest,“ ütles Leedu välisminister Linas Linkevičius.
Eelmisel nädalal külastas Vilniust USA Euroopa vägede ülem Ben Hodges, kes rääkis samuti Balti riikide murest NATO heidutuse nõrkuse pärast.
„See on üleminek,“ ütles Hodges. „Ma loodan, et see sisaldab tõsiseid sõjapidamisvõimekusi. Lihtsalt väegarnisonide panemine riikidesse istuma … ei ole heidutus.“
Venemaa kinnitab, et ei kujuta endast mingit ohtu ning NATO tippametnikud räägivad, et jutt peatsest rünnakust on eksitav. Seda seisukohta jagavad ka Pariis ja Berliin.
„Seda näeb teisiti, kui siin elada,“ lausus Taani kolonel Jakob Søgård Larsen, kes juhib NATO juhtimiseelposti Leedus. „Me peame taas õppima totaalset sõda pidama.“
