Tegelikult võiks südamerahuga teha suurema osa XV tekstiga copy/paste ja loo "trükki saata"Q – pea kõik kehtib ka Foresteri puhul. Siiski tasub mõned nüansid eraldi välja tuua, kirjutab WHATCAR?

Agressiivsem ninaosa

Foresteri puhul on välised uuendused ehk mõnevõrra silmatorkavamad, aga üldises plaanis peab olema spetsialist või muidu tõsine huviline, et versioonidel vahet teha.

Kõige paremini tunneb mudeliuuenduse ära leed-päevasõidutulede järgi – eelkäijal täitsid seda funktsiooni halogeenlambid kaitseraua alaservas.

Ühtlasi tehti ninaosa pisut kandilisem ja seeläbi agressiivsem, lisati paar uut (kere) värvitooni ja veljedisaini.

Nägusam interjöör

Foresterile heideti varasemalt ette liig-askeetlikku sisemust ja tuleb tunnistada, et nii mõnegi kodumaise konkurendiga võrreldes oli kriitikal tõepõhi all.

Nüüd otsustas Subaru teemaga põhjalikumalt tegeleda ning tulemus on igati kaasaegne. Mitmed detailid “laenati” seejuures Outbackolt ja Levorgilt ning parandati kasutatud materjalide kvaliteeti.

Positiivse poole pealt tuleb kindlasti ära märkida paranenud mürasummutus, mistõttu on vähemalt bensiinimootoriga Foresteri sõitjateruum meeldivalt vaikne.

Etteheited lähevad minu poolt aga istmetele, mis on küll piisavalt laiad ja mõnusalt pika istmepadjaga, aga ei paku mingit külgtuge.

Eriti keeruline on näiteks künklikul metsateel nahksisuga masinas, kus juhi jaoks omandab rooliratas lisaks auto juhtimisele ka kinnihoidmise funktsionaalsuse.

Tuttavad jõuallikad

Kapoti ja autopõhja all värskendus muudatusi kaasa ei toonud. Endiselt saab Foresteri nii bensiini- kui ka diiselmootoriga, samuti on ikka valikus 6-käiguline manuaalkast ja variaator (CVT).

Küll on sõidumugavuse huvides pandud viimane imiteerima traditsioonilise automaatkasti käiguvahetusi, mis tähendab, et varasema ühtlaste mootoripöörete juures kiiruse kasvatamise asemel langevad nüüd jõuallika pöörded iga “käiguvahetuse” juures tuntavalt.

Iseenesest täitsa meeldiv, kuna säästab sõitjaid kõrgete pööretega kaasnevast undamisest kiirendamisel.