Aastail 1946-1958 viis USA inimestest tühjendatud Bikini atollil ja Enewetaki saartel (need asuvad Marshalli saarestikus) läbi tuumakatsetusi. Ehkki plaanis oli, et ühel päeval pärast katsete lõppu võiksid inimesed saartele tagasi elama kolida, paistab, et see pole veel niipea kõige parem mõte maailmas.

Saartelt evakueeriti – või oleks õigem öelda, et küüditati – umbes 200 inimest. Nende järeltulijad sooviksid nüüd Vaikses ookeanis asuvatele saartele tagasi minna. Seetõttu saadeti esmalt saartele rühm teadlasi Columbia ülikoolist, et kindlaks teha, kas endisesse koju kolimine oleks tõepoolest ohutu. Seljataga on ju ikkagi tervelt 67 tuumakatsetust.

Teadlased reisisid saartel üle 1000 miili, et erinevatest paikadest proove võtta ning võrdlesid neid siis ühe Marshalli saarestikus asuva kontrollsaare näitajate ja New Yorki Central Parki omadega. Leiti, et on üks atoll nimega Majuro, kus on radioaktiivsuse tase isegi madalam kui Central Parkis – vastavalt siis 9 ja 13 milliremi aastas. Kõige madalam tase oli saarel nimega Enewetak (7,6 mremi aastas), kus on hoolega tõrje- ja puhastustöid tehtud. Bikini atollil oli aga radiatsioonitase kõige kõrgem – tervelt 184 mremi aastas. Teadlased ütlevad seega oma uurimustöö kokkuvõttes, et Bikini atollile ei ole veel praegugi, mil viimasest tuumakatsetusest on möödas 58 aastat, soovitatav tagasi kolida.